Mida vähem Eestis teenid, seda rohkem maksu maksad

Soome maksumaksjate assotsiatsioon avaldas eelmisel nädalal Euroopa töötajamaksude uuringu tulemused. Vaatluse all oli 18 tööstusriiki, ida poolt ainukesena Eesti.

Kui võtta aluseks aastapalk 34 700 eurot ehk umbes 540 000 krooni, mis soomlaste arvestuses kuulub keskklassi, kuid millest väiksemat palka saab meil 95% inimesi, võib öelda, et Eesti tulumaks on vähemalt Lääne-Euroo­­paga võrreldes madal.

Ent sotsiaalmaks on väga kõrge. Siin on Eesti Prantsusmaa järel teisel kohal. Kokkuvõttes liigub Eesti töötajamaksude arvestuses ta­beli keskele. Soomest ja Rootsist oleme küll 2% võrra maas, kuid Taanist ja Norrast omakorda 3–6% ees.

Vaatame aga korraks palka 22 700 eurot ehk 350 000 krooni aastas (keskeltläbi 30 000 krooni kuus). Soomes käib see juba madalama sissetuleku alla, Eestis on aga endiselt kättesaadav vähemusele. Nüüd pole enam ka Eesti tulumaks madal. Näiteks Euroopa kõige rikkamas riigis Norras on sellise palga puhul tulumaks juba Eesti omast väiksem ning Soomes ja Rootsis ainult 3% kõrgem. Lisame veel Eesti hüperkõrge sotsiaalmaksu ning olukord paistab päris nutune. Mida vähem sa Eestis teenid, seda rohkem võrreldes teiste eurooplastega maksad.

Rünnak sotsiaalmaksu vastu

Sotsiaalmaksu üle on virisetud ka varem, kuid nüüd on alanud rohkem läbimõeldud ja kont­sentreeritum rünnak. Sotsiaalmaksureformi ettepanekud võib laias laastus jagada kolmeks. Esiteks maksu ülempiiri määramine. Jaan Pillesaar arvutifirmast Helmes ja Kristel Kivinurm-Priisalm investeerimisfirmast Avaron pakkusid ülempiiriks 250 000-kroonise aastapalga. Kuus tähendaks see siis umbes 21 000-kroonist tulu.

Teine asi on sotsiaalmaksukohustuse nihutamine ettevõtjalt töötajale. See ei tohiks muuta maksu suurust ja töötaja saadavat palka, kuid efekt võiks olla pedagoogiline. “Praegu on sotsiaalmaks ainult käputäie inimeste mure,” selgitab Kivinurm-Priisalm. “Siis tekiks ka töötajatel huvi, miks see ikkagi nii kõrge on ja kuhu seda kulutatakse.”

Ja kolmas võimalus oleks sotsiaalmaksu vähendamine üldse ning mingil kujul ettevõtte tulumaksu suurendamine või taastamine. “Teoreetilisel tasandil olen mina väga selle poolt,” ütleb Jaan Pillesaar. “Positiivne on sotsmaksu asendamisel tulumaksuga see aspekt, et tulumaksu maksab ettevõte ainult siis, kui on tekkinud kasum, millest maksta. Tulumaks on ettevõtja jaoks tegelikult tunduvalt vähem riskantne kohustus kui sotsiaalmaks.”

Priit Alamäe Webmediast lisab arutellu veel ühe nüansi: “Veelgi olulisem teema on aktsiaoptsioonide vabastamine sotsiaalmaksust.” Jutt käib erisoodustusest, mis teeb optsioonid nii kalliks, et Eestis kasutatakse neid väga vähe.

Ärimehed põhjendavad tööjõumaksude vähendamist vajadusega investeerida inimestesse. Eesti praegune maksukeskkond on soodne neile, kes investeerivad palju rauda ja tsementi, aga mitte kuigi soodne neile, kelle peamine kulu on inimesed, nende palgad ja koolitus.

Samuti tuuakse esile vajadus tuua Eestisse tippspetsialiste. “Ütleme ausalt – kui me tahame siia meelitada näiteks mõnda spetsialisti Londonist, siis kõvema kvaliteediga tegijad tahavad aastas saada 10 miljonit krooni või rohkem. Ja seal mängib see sotsiaalmaks juba üht-teist rolli,” ütles investeerimispankur Rain Lõhmus selle nädala Äripäevale.

See on muidugi koht, kus kasutatakse väikest demagoogiat. Tööjõumaksud on Eestis tõepoolest kõrged, välja arvatud ühes grupis – väga-väga palju teenivate inimeste seas. Tegelikult võib Eesti tööjõumakse lihtsustatud kujul Lääne-Euroo­paga võrreldes teha sellise järelduse. Kui sa teenid aastas vähem kui 350 000, siis maksad rohkem kui Lääne-Euroopas ja isegi rohkem kui Skandinaavias.

Kui su palk on 500 000 aastas, oled võrreldes Lääne-Euroopaga kusagil rea keskele. Kui teenid rohkem kui paar miljonit, maksad Lääne-Euroopa kolleegidest vähem.

Eestis on nii, et mida vähem teenid, seda ebaõiglasemalt maksusüsteem sind võrreldes teiste eurooplastega kohtleb. Sotsiaalmaksu tuleb vähendada ja tulumaksu ka. Tegelikult peaksid selle pärast aga võitlema sotsiaaldemokraadid, kui nad tõepoolest tahavad esindada töötava inimese huve.