Mida rohkem on aknaid, seda suuremad küttekulud

“Paneme kindlasti katuseaknad!” meenub maja ehitusaegne plaan, mis loomulikult teoks tehti. Perspektiiv päevad läbi hämaruses kobada ja vaid kunstliku valguse toel vegeteerida tundus äärmiselt hirmus.

Katusealuses toas on valge, aga vett tilgub pähe – pole just parim kombinatsioon. Kui õues möllab maru, tuleb kütet juurde keerata – taas ebamugav.

VELUX Eesti OÜ müügidirektor Urmas Truusa nõustub, et arhitektuuris on praegu moes palju valgust ja avatud ruum. “See väljendub üha suurenevas vertikaalses klaasipinnas, hoonetes on inimese kohta üha rohkem ruutmeetreid, julgelt ja palju eksponeeritakse lihtsaid materjale, nagu betoon, klaas, metall. Katuseaken on üks vahend – ja väga tõhus vahend – saada loomulikku valgust eri ruumidesse,” leiab ta.

Kasvab küttekulu

Katuseakna soojapidavus on oluline, sest katuse kaudu kaob rohkem soojust kui vertikaalse seina kaudu. Seepärast eelista selektiivklaasiga pakettaknaid.

“Reklaamides tuuakse sageli välja eritingimustele vastavate katuseakende tehnilisi näitajaid, üritades kedagi üle trumbata, kuid tõsi on, et “kõige soojem”-märki ei saa kõikidele toodetele laiendada,” arvab Truusa.

Turul on erimudeleid, mis lasevad ülivähe soojust läbi. Tavatoodete soojustehnilised näitajad jäävad aga enamasti ühte vahemikku. “Kui aknaid on tõesti palju, siis nii nagu suurte vertikaalpindade puhul, peab ka siin arvestama küttekulu kasvuga novembrist veebruarini. Teisalt saab kogu sügise ja varakevade kasutada päikeseenergiat,” ütleb Truusa.

Ülalt või alt avanev aken?

Katuseaknaid on suures valikus. Samuti kõikvõimalikku lisavarustust, mis elu mugavaks teeb: elektrilised juhtimissüsteemid, automaatika, kardinad, funktsionaalsed klaaspaketid jne.

Truusa soovitab kodudesse ülalt avatavaid katuseaknaid, mis on praktilised juhul, kui mööbel on paigutatud otse akna alla. Valida saab ka kahesüs-teemsete katuseakende (nii ülemisest kui alumisest käepidemest avatavad) ja alt avatavate pöördtelghingedel akende vahel. Veel toodetakse spetsiaalseid väljapääsuaknaid, mis avanevad ka küljele.

Saksa firma Roto katuseaknaid müüv ja paigaldav firma Ripoplast propageerib seevastu aknaid, mille käepide on aknaraami allservas – nii saab katuseakent paigutada kõrgemale ning sissetulev valgus jaotub ruumis ühtlasemalt. Üldjuhul on alt avatavad aknad pöördtelghingedel, mis võimaldab neid toas pesta. 

Truusa loetleb erilahendusi, milleks on küljele avanevad vertikaalelemendid, mille kaudu saab minna rõdule või katusele, ning Cabrio™, mis on ainus rõduks avanev katuseaken.

Viimane saavutus, millega on murtud müüt, nagu ei saaks katuseakent kasutada liiga väikse katusekalde korral, on VELUX-i lamekatustele mõeldud aknad.

Ideest teostuseni

Kui katuseakna koht on valmis mõeldud, tuleb kriitilise pilguga uurida materjale ja viimistlust. Paigaldamise tähtsaim osa on õige planeerimine, mis määrab ära hilisema kasutusmugavuse.

Akna ülemine serv peaks olema 1,9–2,2 m kõrgusel põrandast, sõltuvalt inimese pikkusest. Mida madalamale saab tuua akna alumise serva, seda parem on väljavaade. Väikeste laste korral on turvalisem kasutada ülalt avatavaid aknaid.

Akende paigaldamisel tehakse palju vigu, sest juhendit ei loeta korralikult läbi, kasutatakse valesid kinnitusvahendeid, materjale või töövõtteid. Truusa sõnul jäetakse sageli tähelepanuta akna perimeetri soojustus, aluskatuse ja katuseakna ühendamisel unustatakse paigaldada drenaaÏirenn. Tuleb ette jämedaid vigu, näiteks jäetakse aken loodimata.

“Kui ise ehitajat mängite, siis teadke: montaaÏivaht, kile, teip ega silikoon ei ole katuseakna paigaldamiseks ette nähtud. Selle asemel on olemas paigalduskomplekt, mille saab osta vastavalt akna mõõdule,” õpetab Truusa.

Akna äärisplekid peavad sobima katusekatte materjaliga, “universaalsete” toodete kasutamisest soovitab ta hoiduda.

Aknapaigalduse lisasoovitused

•• Katuseakna pind peaks olema 10% toa põrandapinnast.

•• Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuse mõlemale küljele.

•• Sobiva suurusega katuseakna valikul lähtu katuse konstruktsioonist (sarikate vahest), samuti valgustatavast põrandapinnast. Mida väiksem on katuse kaldenurk, seda suuremad aknad peaks valima.

•• Katuseakna materjali valikul on oluline arvestada, millisesse ruumi seda soovitakse paigaldada. Kööki ja vannituppa sobivad paremini plastaknad. Need taluvad hästi niiskust ja ruume saab efektiivselt õhutada. Magamis- ja elutuppa sobivad paremini puidust katuseaknad. Muidugi tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, millisest materjalist on korteri või maja teised aknad.

Et katuseaken püsiks kaua

•• Akna vaenlane on kondensatsioonivesi, mis tekib ruumi suure niiskussisalduse pärast. See võib imbuda aknaraami puitu ning muuta puidu värvi. Kondensatsiooniveega kaetud klaasipinnast tuleb vähem valgust läbi ja puudub väljavaade.

•• Kondensatsioonivee vastu saab võidelda, kui tuba korrapäraselt ventileerida ja hoida sobivat temperatuuri. Küttekeha akna all kindlustab sooja õhu liikumise mööda sisemist klaasipinda ega lase kondensatsiooniveel tekkida.

•• Et õhuniiskus toas mõistlik püsiks, ära kuivata pesu siseruumides. Hoia köögi- ja vannitoa uks kinni. Õhuniiskust suurendavad ka potililled. Tuuluta tuba regulaarselt. Hoia püsivat ruumitemperatuuri, u 21 °C.

Allikad: Ripoplast, VELUX Eesti