Merkel: Nord Stream on Saksamaale vajalik

Medvedev põhjendas, et Vene gaastransiidiettevõtte Gazprom poolt arendatav Nord Streami projekt on osa Venemaa plaanist suurendada tarnitava gaasi mahtu, millega Merkel ka nõustus, vahendas Deutsche Welle.

"Me arvame, et see projekt on strateegiliselt tähtis ja vajalik," ütles Merkel. Saksamaa on suurim Venemaalt tarnitava gaasi tarbija.

Medvedev ja Merkel tunnustasid kohtumisel Soomet Nord Stream’i projekti keskkonnamõjuhindamise aruande heakskiitmise eest, kuid samas kutsus Medvedev Euroopa Liidu eesistujariiki Rootsit üles toetama Nord Streami arendamist.

Medvedevi väitel sõltub Nord Streami saatus praegu Rootsi otsusest, kuna Stockholm pole praegu ainsa riigina arendatavale projektile rohelist teed andnud.

Medvedev peab Nabuccot mõttetuks projektiks

Medvedev taunis kohtumisel Euroopa Liidu poolt rahastatava Nabucco gaasijuhtme rajamist, mida Merkel omakorda püüdis toetada, vahendas Bloomberg.

"Ma arvan, et Nord Stream on üks projekt, Nabucco aga teine," väitis Merkel, kes tõdes, et mõlemad projektid ei tohiks omavahel siiski vastuollu sattuda.

"Kui Nabucco saab gaasi, siis see tähendab, et keegi vajab seda," märkis Medvedev. "Aga seni pole mitte keegi suutnud mulle selgitada, kust see gaas tuleb."

Nabucco gaasijuhe peaks hakkama gaasi transportima Kaspia merest läbi Türgi Lõuna-Euroopasse. Gaasijuhe peaks pärast valmimist olema 3300 kilomeetri pikkune. Nabucco kogumaksumus on vähemalt 7,9 miljardit eurot

Nord Stream koosneb kahest 1220 kilomeetri pikkusest gaasijuhtmest, mis kavatsetakse rajada Läänemerre Venemaalt Viiburist Saksamaal asuva Greifswaldini. Projekti arendavad Gazprom, Saksamaa E.ON-Ruhrgas ja Hollandi Nederlandse Gasunie. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest.

Nord Streami ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.