Medvedev võib lahti lasta naftarikka vabariigi presidendi

Uurali mägede lõunapoolsel jalami ja Volga jõe vahel asuva Baškortostani vabariigi president Murtaza Rahhimov, kes on ametis istunud juba 1993. aastast saati, võib osutuda vähehaaval alanud Venemaa regioonide juhtide väljavahetamise laine üheks väljapaistvamaks ohvriks.

Ärileht Vedomosti allika sõnul, kes töötab Kremlis ja soovis jääda anonüümseks, peaks Rahhimov oma ametist priiks saama lähiajal, kuid täpne aeg polevat veel teada.

Rahhimovi võimuaparaat aga lükkab need kuuldused ümber. "Teated president Murtaza Rahhimovi väidetava peatse ametist lahkumise kohta on vaid spekulatsioonid ja kuulujutud, ei midagi rohkemat," teatas Rahhimovi pressiesindaja. "Vabariik on üks piirkondi, kus majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust hoitakse finantskriisi ajal ja oleks ebaloogiline alustada personali väljavahetamist sellel riigile raskel ajal. Rahhimov täidab oma ametikohustusi kuni ametiaja lõpuni aastal 2011."

Suhted Rahhimovi ja Kremli vahel on viimase paari aasta jooksul hapuks läinud, mis on osalt tingitud konfliktist kohaliku naftatootja Bashnefti ja mitme suurema rafineerimitehase saatuse pärast. Algselt kuulusid ettevõtted Baškortostani vabariigile, kuid on omanikku vahetanud mitu korda. Oma kontrolli alla on ettevõtteid üritanud saada Vene oligarh Vladimir Jevtušenkov, kelle abikaasa on võimuringkondadega seotud Moskva linnapea Juri Lužkovi õde, kavatsedes osta enamusosalused oma kontsernile Sistema.

Rahva valitud presidentide ja kuberneride mihklipäev on ligi

Pärast 2004. aastal samuti Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Põhja-Osseetia pealinnas Beslanis aset leidnud pantvangikriisi lasi toonane president Vladimir Putin muuta seadusi, et varem otsevalimistega ametisse saanud vabariikide presidendid, kubernerid ning Moskva ja Peterburi linnapea määrab ametisse (ja ühtlasi võtab ametist maha) president.

Niimoodi on lähedal mihklipäev mitmetele oma kodukandis poolehoidjate toel seni raudkindlalt ametis püsinud kohalikule juhile, kes üle-eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal võisid endale lubada laialdasi vabadusi.

Praegune president Dmitri Medvedev on seda õigust nüüd usinalt kasutama hakanud: mõned nädalad tagasi asendas ta korraga neli kuberneri - nende hulgas Pihkva oblasti kuberneri -, kes ametliku versiooni kohaselt omal soovil ameti maha panid.

Analüütikute sõnul näitab kuberneride väljavahetamise laine seda, et Kreml on muutunud närviliseks majanduskriisi süüdatud sotsiaalsete rahutuste pärast, kirjutas Reuters. Tõepoolest on Venemaal muutunud üsna tavaliseks meeleavaldused ühe või teise majanduskriisi avalduse või siis valitsuse kriisivastase abinõu vastu.

Hiljuti avaldatud Levada keskuse uuringu järgi mõistab elatustaseme languse vastu meeleavaldajaid enamik Venemaa elanikke.