Mati Heidmets: enamik riike unistaks sellisest pildist hariduses nagu on Eestis

Muidugi on välispilt hea, sest välispilt põhineb tihti statistilistel linnukestel, mida osatakse, kui suur hulk käib koolis, kuidas haridusstruktuur on ülesse ehitatud. Eestlane oskab varakult lugeda, omab hirmuärataval hulgal faktiteadmisi ja suurt potensiaali.
Eestlane aga EI oska oma teadmisi ja potensiaali kasutada, ei oska vastutada, teha koostööd mõjutades teisi rühmaliikmeid paremuse poole, ei oska enese eest seista, ei oska mõelda raamidest välja poole. Need on kitsaskohad. Inimesed peavad lihtsalt teadvustama endale, millises ühiskonnas nad soovivad elad ja käituma vastavalt ning vastutama oma tegude eest.

Eesti gümnaasiumilõpetajad on maailmatasemel. Eesti kõrgkoolilõpetajad EI OLE.

Eks igaüks teeb sellest oma järeldused...

Marek Tamm eksib-väga paljude meie vanavanemad juba oskasid süüa noa ja kahvliga.

Marek Tammel oleks aeg hakata oma argumente tugevdama kontrollitavate faktidega. Kas ikka on mõtet niisama tühje väiteid loopida? Milles see sallimatus väljendub ja kuidas seda teiste riikidega võrreldakse?

Või ühiskonna algrakuke on firma? See on midagi nii originaalset, et pole varem midagi sellist isegi kuulnud. Varsti ütleb Ansip, et selleks on ministeerium.

Jah Heidmets Kui sulle peale vaadata tekib juba kadedus. Vaata peeglisse ja unista edasi. Maailmavalitseja.

Eestlane oskab oma naba jälgida ja saba tösta,-teisi aga halvustada ja kritiseerida.Jumal hoidku! Demokraatia puudulikkus oleneb lennuliinide vähesusest!?? Mida veel?

Kust võtate, et eestlane ei oska oma faktiteadmisi kasutada? See on müüt, mida meil hariduse reformimise õigustamiseks kasutatakse ja kahjuks on mitmed seda ka uskuma jäänud.
Eesti haridus on VEEL väga heal tasemel ning maailmas igati konkurentsivõimeline.

Vastupidi.
Ükski teine rahvas ei ole nii eneskriitiline ja -irooniline kui eesti rahvas. Käiakse nina norus ja usutakse teiste rahvaste endast isetekitatud uhkeid müüte. Näiteks et igal vene inimesel on suur süda. Tegelikult on igal rahval omad suured ja omad kidurad südamed.

Ära nüüd tõmble Marek, juba meie vanavanemad oskasid süüa noa ja kahvliga, võtab veidi rahulikumalt.

Üks väide huvitavam kui teine!

1. Enamik riike unistaks sellisest pildist hariduses nagu on Eestis.
- mida nad küll siis veel teeksid, kui saaksid teada, milline oli hariduspilt Eestis NLi aegadel?

2. „Välispilt on meist positiivsem kui me seda ise arvame,“ märkis Mati Heidmets.
- keda "meid" Heidmets silmas peab?

- aga mida ütleb Tamm?
3. "Eesti ühiskonna arenguprobleemiks on hiiliv sallimatus," lausus ajaloolane Marek Tamm "Välismaalased, kes siia tulevad, tajuvad tugevat sallimatust..."
- kellele see hiiliv sallimatus omane on?
- huvitav, kas see hiiliv sallimatus on NLi pärand, või on see alles hiilimas kuskilt, nö tuleviku probleem?

4. Marju Lauristin: "Meil on vaja leida sisemine eesmärk, kuid selleks peame iseennast väärtustama. Eesti ühiskond on lihtsalt tuim, macholik ja hoolimatu."
- ja kelle sisemisi eesmärke Lauristin silmas peab, ennast, poliitikuid või ... Eestit?
- riik, ühiskond või teatud inimesed?
- kes?

5. Luik'i leid on hoopis huvitav: Eesti ühiskonna algrakuke on firma. Vanasti oli perekond. Ja ettevõtete demokraatiat on Eestis raske arendada, kuna lennuliiklust pole...
- noh, seda demokraatiat võiks ehk siis praamiga Rootsist tuua. Soomes pole see just palju parem meist.

Üks väide huvitavam kui teine!

1. Enamik riike unistaks sellisest pildist hariduses nagu on Eestis.
- mida nad küll siis veel teeksid, kui saaksid teada, milline oli hariduspilt Eestis NLi aegadel?

2. „Välispilt on meist positiivsem kui me seda ise arvame,“ märkis Mati Heidmets.
- keda "meid" Heidmets silmas peab?

- aga mida ütleb Tamm?
3. "Eesti ühiskonna arenguprobleemiks on hiiliv sallimatus," lausus ajaloolane Marek Tamm "Välismaalased, kes siia tulevad, tajuvad tugevat sallimatust..."
- kellele see hiiliv sallimatus omane on?
- huvitav, kas see hiiliv sallimatus on NLi pärand, või on see alles hiilimas kuskilt, nö tuleviku probleem?

4. Marju Lauristin: "Meil on vaja leida sisemine eesmärk, kuid selleks peame iseennast väärtustama. Eesti ühiskond on lihtsalt tuim, macholik ja hoolimatu."
- ja kelle sisemisi eesmärke Lauristin silmas peab, ennast, poliitikuid või ... Eestit?
- riik, ühiskond või teatud inimesed?
- kes?

5. Luik'i leid on hoopis huvitav: Eesti ühiskonna algrakuke on firma. Vanasti oli perekond. Ja ettevõtete demokraatiat on Eestis raske arendada, kuna lennuliiklust pole...
- noh, seda demokraatiat võiks ehk siis praamiga Rootsist tuua. Soomes pole see just palju parem meist.

Vilets lohutus, et mõnes riigis on veel viletsam kui meil.

Oot-oot võibolla mees räägib oma esivanematest. Mina tema sugupuud uurinud ei ole ja usun inimest sõnast. Paljugi mis hälbeid tema sugupuus võisid olla ja võibolla tõesti nende peres võeti nuga ja kahvel alles hiljuti kasutusele. Muidugi siin ei sobi irvitada, päikesel pidid ka plekid olema.

Ajakirjanik on siin muidugi esitanud mitmeid enda mõtteid esinejate omade pähe. Nii rääkis M. Tamm, et noa ja kahvliga õppisid sööma eestlaste vanavanavanemad, mitte vanemad.

Hei,Heidmets!
Hariduse ületähtsustesega on nii, et paljudel uue põvkonna teadusdoktorite, välskogemusega inimestel pole Eestis lootuski väärilist tööd leida. Vegeteerimine ja hariduse-teadmiste kalmistu. Süüdlane on odavale teenustele orienteeritud majandusstruktuur ja ajude raiskamine nagu juristide 10X ületootmine jm taoline.