Märten Ross: vahel on targem ka vait olla

•• Eesti Panga asepresident Märten Ross, mida on Eesti Pank teinud, kui üldse, et sellistele mustvalgetele käsitlustele kas või natukene pooltoone lisada?

Meil on mitu rinnet. Esiteks  IMF, Euroopa Keskpank, Riksbank, reitinguagentuurid. Nendega suhtlemine ja nende informeerimine on prioriteet. Kui mul on näiteks valida, kas osaleda riigieelarve kärpimiseks nõu andva komisjoni töös või kirjutada Finacial Timesi artikkel, siis veebruaris valisin esimese. Toon veel näite. Sügisel käisime Rootsis pressiüritusel. Lõpuks tulid ajakirjanikud meie juurde ja küsisid: „Miks teie tulite? Kuus kuud tagasi käisid siin islandlased rääkimas...” Pealegi ma ei hakka ju ajakirjanduse vahendusel Euroopa Keskpangale või analüütikutele noote saatma. Teed veel neist enda vaenlase...

•• Poola keskpank teeb ingliskeelseid avaldusi ja pressiteateid, kus näidatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas üks või teine analüütik on asju valesti või lihtsustatult interpreteerinud. Samal ajal avaldab Eesti Pank pressiteateid, et nad avasid uue maali- või mündinäituse.

Kõik meie avaldused on ka ingliskeelsed. Vahel on targem ka vait olla. Viimastel nädalatel, nimesid nimetamata, on siit Ida-Euroopast tulnud avaldusi ja mõttekäike, mis on asja ainult hullemaks teinud.

•• Kõik see on suhtekorralduse taktika ja strateegia küsimus. Jääb mulje, et midagi ei saagi teha, muudkui otsite vabandusi.

Ei, see pole vabandus. Tuleb teha ja me teemegi, aga see on väga keeruline. Öelge teie mulle, mis võiks olla Eesti sõnum? Veel sügisel saime rääkida, et toimub kohandumine, saime rõhutada, et Eesti eksport käitub hästi. Siis kukkus eksport ära ning detsembris-jaanuaris oli tõepoolest raske leida Eesti kohta positiivset sõnumit, millele rõhku panna.

•• Välisanalüütikuid, kes Ida-Euroopat katavad, on tegelikult vähe, Eestit katvaid viis tükki võib-olla. Laiemale avalikkusele vähe tuntud nimed, aga pildi kujundamisel, kuidas Eestit mujal nähakse, ülimalt mõjukad: Stockholmis United Bank of Switzerlandi (UBS) analüütik Andreas Hakansson, Danske pangast Lars Christensen...

Nende kõigiga me ka suhtleme. Hakanssoniga ei ole ma isiklikult suhelnud, aga Christenseniga olen võib-olla kümme korda viimase aasta jooksul. Kuid analüütikute jaoks on mõnikord tegu religiooniga. Neil on oma mudelid ja kui hakkad midagi ütlema, vastavad nemad: aga vaadake arve, Pakistanis juhtus selliste arvude puhul niimoodi. Seletad siis, et Eesti ei ole Pakistan?

•• Kui seesama Hakansson kirjutab, et Eestis võib hullemal juhul halvaks minna 30% laenuportfellist, siis on see hiiglaslik arv. Seda loetakse üle maailma ja loomulikult õudusega.

Kiirustades vaidlemine ja ümberlükkamine võib asja veelgi võimendada. Et kui juba seletad, ju siis ongi asjad halvasti. Pealegi, kas me saame kunagi öelda, et oh ei, midagi sellist ei saa isegi teoreetiliselt juhtuda? Oleme reitinguagentuuridega – ma isegi ei tea, kui palju kordi – võidelnud teemal, kuidas tõlgendada Eesti lühiajalist välisvõlga. Ma ei saa öelda, et nad käituksid valesti, formaalselt on asi korrektne, arvud klapivad. Aga samal ajal me sisuliselt teame, et pangagrupisisene otsefinantseerimine nagu Eestis pole sama asi kui olla võlgu otse rahvusvahelisele kapitaliturule.

•• Nii et siis ikkagi võitlete, suhtlete, räägite analüütikutega, üritate ka Eestis väljapoole informatsiooni jagada?

Loomulikult. Miks me seal välismaal siis käime? Aga siis annab Äripäev vastu pead, et sõidate liiga palju välismaale...

•• Minu pärast sõitke kas või iga nädal Euroopasse, saage või

200 000 kuus, aga tahan, et pingutaksite hommikust õhtuni oma tööd teha...

Eks me teemegi. Keskpangandus on ülimalt kontratsükliline tegevus. Siis, kui ajad on head, ei huvita see kedagi. Aga umbes aasta-poolteist tagasi, kui asjad hakkasid halvaks minema, kasvas meie töömaht järsult. Meil käivad iga nädal välisajakirjanikud või analüütikud. Meie ingliskeelsed avaldused lähevad automaatselt paljude välisajakirjanike postkastidesse. Soome televisioon on mind ehk isegi rohkem usutlenud kui Eesti ajakirjandus.

Aga oleme ka aru saanud, et seda lahingut me avalikkuse ees ei võida. Meie esimene rinne, nagu öeldud, on ikkagi otsesed partnerid, nagu IMF ja ECB.