Märten Ross: šokk oli nii suur, et taastumine pole väga suur trikk

Rossi sõnul peab Eesti Panga kevadprognoos küllalt paika ning uue majandusprognoosi avaldamine ei olnud enne korralise prognoosi avaldamist vajalik.

Kuigi mõningased märgid näitavad, et majanduslanguse põhi võib olla käes, tuleb suur rõhk asetada väliskeskkonnale ning jälgida selle edasist arengut.

"See, mis toimus eelmise aasta lõpul ja selle aasta algul, oli siiski erakorraline," sõnas Ross välis- ja sisekaubandusmahtude kukkumist kommenteerides. "See oli ebatavaliselt järsk šokk ja sellest taastumine iseenesest ei olegi nagu väga suur üllatus."

Ta tõi näiteks, et kui kolm-neli kuud ei juleta kaupu lattu osta, kuna ei teata, kas nendele nõudlust on, siis ühel hetkel, kui ladu tühjaks hakkab saama, tuleb uusi kaupu ikkagi hakata juurde tellima.

Väliskeskkond paraneb

Välisnõudlus on ilmutanud paranemise märke, samas oli nõudlus nii Euroopas kui ka mujal maailmas esimesel poolaastal mõnevõrra nõrgem Eesti Panga kevadprognoosi koostamise ajal eeldatust. Juhul kui nõudlus välisturgudel ja investorite usaldus järgmisel poolaastal ei suurene võib seega oodata kevadprognoosi riskistsenaariumi realiseerumist.

Kaupade ekspordi kukkumine võrreldes eelmise aastaga on olnud suur, kuid viimasel paaril kuul on olnud näha väikeseid paranemise märke.

Tööturg sõltub palkade paindlikkusest

Tööturust rääkides ütles Ross, et tööturu paranemine ja töökohtade loomine sõltub eelkõige palgakujunduse paindlikkusest.

"Siinkohal võib vaielda, kas viis protsenti keskmise palga langust eelmise aastaga võrreldes on palju või vähe, sektorites on ka suuri erinevusi, igatahes tahaks öelda, et see on pigem julgustav tegur ja annab pigem lootust, et võibolla taastumine tööturul toimub rutem, kui me arvame."

Tarbijahinnad on alates möödunud aasta lõpust alanenud ning teises kvartalis oli tarbijakorv 0,3 protsenti odavam kui aasta tagasi.

Jooksevkonto oli esimesel poolaastal ülejäägis, ulatudes kahe protsendini sama perioodi SKP suhtes, mis osutab riskide vähenemisele.

Maksulaekumises üllatusi pole

Maksulaekumises pole Rossi sõnul üllatusi olnud. "Maksulaekumine on küllaltki hästi vastanud meie kevadisele prognoosile," ütles ta. "Me ei jaga seda seisukohta, et maksud oleksid väga alalaekunud."

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) loodab Eesti Pank aasta teises pooles võrreldes esimese poolaastaga juba väikeses plussis näha. "Negatiivse stsenaariumi korral peaks kvartal-kvartaliga võrreldes olema veel miinuses," lisas Ross.

Selle aasta teises kvartalis oli SKP kvartaalne kahanemine juba väiksem kui esimeses kvartalis. "See ei tähenda, et head ajad on tagasi. See on võibolla viide sellele, et mingisugune käänak on võibolla toimunud, toimub taastumine väga madalatelt tasemetelt."

Ta lisas, et ka positiivne stsenaarium tähendab, et "paljudel on väga halb olla". "Tõenäoliselt me näeme jätkuvalt pankrotte, me näeme jätkuvalt ka neid ettevõtteid, kes töötajaid lahti lasevad."