Maris Lauri: riik ja ettevõtjad reageerivad väga aeglaselt

Lauri tõi näiteks klientide puuduse käes vaevlevad spaad, mille puhul oleks võinud neid juba mõni aeg tagasi hakata agressiivselt müüma Soome turule. "Tulge, te ei jaksa sõita Šveitsi või kuhugi sinna, tulge siia, sest siin on odavam. Sest Soomes on need teenused väga kallid, las nad tulevad siia..." rääkis Lauri arileht.ee-le.

Aeglase reageerimise taga võib Lauri sõnul olla bürokraatia, aga ka fantaasia-vaesus.

Riik ei peaks Lauri sõnul tegelema ainult ellujäämisstrateegiaga.  "On vaja, et oleks poliitiline võim, mis hakkaks neid asju (kasvustrateegia tegevusi - toim) sisse viima. Ma arvan, et ühiskond või avalikkus peaks poliitikutele väga tugevalt peale suruma, et me ei saa tegeleda ainult ellujäämisstrateegiaga, mis on eelarvekärped selleks, et ühte numbrit ära täita."

"Me peame tegelema kasvustrateegiaga, et me saaksime edasi minna. Et me ei lõpetaks samas kohas, kus me olime," lisas Lauri.

"Võibolla need esimesed sammud peaksid olema väikesed, et näidata midagi tehakse. Raske on kohe suurt teha."

Lauri tõi näiteks tõrked Euroopa Liidu rahade kasutamisel töötute koolitamiseks. "Sellised bürokraatia-asjad võiks väga kiiresti ära lahendada. Ütleme nii, et praegu inimesed saavad veel töötu toetust ja poole aasta pärast nad enam ei saa - mis siis nende inimestega peale hakata."

Kui Avaroni juht Kristel Kivinurm-Priisalm soovitas tänasel arengufoorumil üksikute ettevõtete asemel sektoreid toetada, siis sektorite toetamise puhul peaks Lauri sõnul olema siiski ettevaatlik, kuna me ei pruugi teada, milline neist see kõige õigem on. Teisest küljest ei tohi ka teisi valdkondi ellimineerida.

Lauri on enda sõnul nõus pigem Indrek Neiveltiga - mõttetu on toetada TOP 50 eksportettevõtteid, kes tavaliselt toodavalt odavat kaupa, millega Eesti ei jää konkurentsivõimeliseks. "Me võime praegu (odavalt tootev riik - toim) veel olla, aga see ei ole pikaajaline," sõnas Lauri.

Eesti ja maailmamajanduse arengutest rääkides märkis Lauri, et Lääne maailm pole oma täisvõimu veel kaotanud ning kuigi Aasia hoolega kasvab, pole see veel nii tugev, et ülemvõimu suudaks üle võtta.

Eesti jaoks oleks halb "pohmeluse" stsenaarium, kus riikide sekkumise taustal kriis vinduks ning mille käigus ei lahendata ühtegi sisulist probleemi. Majandus leiaks end samas olukorras nagu enne ja Eestit tabaks uus välisomanike laine.

"Loodan, et täitub pikaajalise kohanemise strateegia, mis on küll vaevaline ja raske, aga see tähendab seda, et suudame välistada pohmeluse stsenaariumit," ütles Lauri.