Maris Lauri: majanduse halvimaks ajaks jäävad tänavune suvi ja sügis

Hansapanga majandusprognoosi kohaselt on olukord maailma majanduses ja finantsturgudel oluliselt halvenenud võrreldes eelmise prognoosi väljastamise ajaga, kuid siiski jääb Lauri optimistlikuks ning räägib mitmetest positiivsetest teguritest.

“Me prognoosime, et majanduskasvu aeglustumine Baltikumis jätkub - selle põhjuseks on eelkõige sisenõudluse nõrgenemine, kuid välisriikide majandusarengud ning finantsturgude seis määravad selle aeglustumisfaasi pikkuse ja sügavuse,” rääkis Lauri.

“Siiski arvan, et maailma majanduse arengud 2009. aastal paranevad ning kui hinnadünaamika ei kujune tänavu halvemaks kui 2007. aastal, siis me ei usu, et USA majanduskriis ning seejärel kogu maailma olukorra halvenemine oleks tõenäoline. Kuid samas sellist olukorda 100%-liselt välistada ka ei saa,” lisas Lauri.

Majanduskasvu prognoos halvenes

“Mis puudutab majandusarenguid Baltikumis, siis ilmselt kõige kehvemaks perioodiks Eestis jääb käesoleva aasta suvi ja sügis, Lätis 2008-2008. aasta talv ning Leedus alles 2009. aasta. Just maailmamajanduse halvenevat olukorda silmas pidades oleme alandanud ka kõikide Balti riikide tänavusi majandusprognoose - kõige enam Läti oma - 6 protsendilt 4-le -, Eesti ja Leedu prognoose alandasime võrdselt 1,5 protsenti, vastavalt 5 protsendilt 3,5-le ja 7,5 protsendilt 6-le,” kõneles Lauri, lisades veel, et järgmise aasta majanduskasv Eestis peaks siiski ulatuma 5 protsendini ning 2010. aastaks on oodata kogu Baltikumi majanduskasvu kiirenemist.

Majanduskasvu aeglustumine Baltikumis on seotud sisenõudluse nõrgenemisega, mis on vähendanud ka importi nii Eestis kui Lätis. Samas toob selline olukord kaasa jooksevkonto puudujäägi vähenemise.

Ekspordi väljavaade hea

Ekspordi tähtsus majanduses kasvab, kuid vaatamata sellele, et viimased andmed viitavad heale ekspordi kasvule, on oodata selle kasvutempo aeglustumist 2008. aasta jooksul. Positiivne on aga see, et ka sellise stsenaariumi puhul jääb kaupade ja teenuste ekspordi kasv impordi kasvust suuremaks. Hansabank Marketsi prognoosi kohaselt oodatakse jooksev- ja kapitalikonto puudujääkide langust 7,5 - 8,5 protsendi tasemele SKP suhtes 2010. aastaks.

Majanduse arengut on järjest enam negatiivselt mõjutama hakanud inflatsioon, mida seni oli toetanud nafta hinna kasv, nüüd aga on domineerivamaks muutunud toidu hind. Siiski on lootust, et tänavu ei kasva toidukaupade hinnad nii kiiresti kui 2007. aastal. Hinnatõusu aeglustumine on juba alanud Eestis ja peaks kohe jõudma ka Leetu (teises kvartalis ka Lätti), sest administratiivsed surved nõrgenevad ning majapidamiste finantsseisu halvenemine sunnib kaupmehi ja teenuse pakkujaid hindu langetama.

Konkurentsivõime kasvab

Lõppkokkuvõttes jääb Maris Lauri siiski optimistlikuks, kuna halvenev olukord sunnib ettevõtjaid oma tootmise üle vaatama ning pärast väikest tagasilööki seda suurendama. Kasvab ka toodangu konkurentsivõime. Selle usu taga on asjaolu, et kõigi kolme riigi ettevõtted on suutnud edukalt kohaneda muutustega näiteks peale Venemaa kriisi.

“Me usume, et positiivsed uudised maailma majanduses peaksid mõjuma hästi Balti ettevõtjate meeleolule,” rääkis Lauri.

„Vaatamata sellele, et Balti riike ootab ees suhteliselt raske aasta, loodame mitmetele positiivsetele arengutele, nagu näiteks kahanevad jooksev- ja kapitalikonto puudujääk ja inflatsioon. Lisaks vähenevad pinged tööturul ning ka võlgnevuse kasv aeglustub. Meie arvates peaks järgnev kasvuperiood tooma rahulikumad arengud ja väiksemad tasakaalustamatused, kuigi majanduskasv jääb endiselt tugevaks ehk pikaajalise keskmisena 5-7 protsendi kanti.”