Maksuameti aktsioon lühendas piirijärjekordi kuni neli korda
Juba juunikuus alanud maksuameti otsustav tegevus Venemaalt kütusevedajate hämarale ärile piiri panemiseks annab selgeid tulemusi – sõiduautode järjekorrad Lõuna-Eestis Eesti-Vene piiripunktides on vähenenud uskumatu kiirusega.
Maksuametis kokku võetud piirijärjekorra süsteemi andmed näitavad muljet avaldavat trendi. Kui Luhamaa piiripunktis oli sõiduautode keskmine ooteaeg mais viis ja juunis kaheksa tundi, siis juuli kahel esimesel nädalal (kuni 16. juulini) vaid tund ja 55 minutit. Ehk tänu kütusevedajate tegevuse pea olematuks kahanemisele on ooteaeg kõigile tavalistele piiriületajatele vähenenud ei rohkem ega vähem kui neli korda.
Koidula piiripunktis oli sõiduautode keskmine ooteaeg mais tund ja 50 minutit ning juunis kaks tundi, millest juuli esimeses pooles jäi järele umbes 40 minutit. Seega on ooteaeg vähenenud kaks korda.
Narvas ooteaja vähenemist küll täheldatud pole, kuid sealset eripära selgitatakse niigi pikkade järjekordadega, mille tõttu ongi seal kütusevedajaid vähem. Samuti hindab maksuamet, et kuna tegu on linnas asuva piiripunktiga, täitsid tekkinud tühimiku kiiresti turismi eesmärgil liikuvad reisijad.
Maksuameti peadirektor Marek Helm viibis eile ise Lõuna-Eestis, et veenduda senise töö tõhususes. Rääkides Eesti Päevalehega Koidula piiripunkti lähistelt, tõdes ta, et tulemused on silmaga näha. „Viimastel nädalatel on näha drastilisi muutusi sagedaselt piiri ületavate sõidukite liikumises. Igapäevaselt piiri ületavate sõidukite arv on Koidula piiripunktis vähenenud üle 90 protsendi ja Luhamaal praktiliselt 100 protsenti. Igapäevaseid piiriületajaid ei ole viimasel kahel nädalal seal olnud,” märkis Helm.
Maksuameti juht usub, et olukorra paranemine piiril tänu kütusevedajate ebaseadusliku äri tõkestamisele võiks nüüd tagant tõugata Lõuna-Eesti ausa majanduse elavnemist. Ta juhtis tähelepanu turismiärile. „Kui seni tuli piirijärjekorras kütusevedajate tõttu isegi kaheksa tundi oodata, siis paljud turistid loobusid tõenäoliselt tulemast,” viitas ta hüvedele, mida normaalseks muutunud piiriületuse ajakulu võib tervele regioonile kaasa tuua. „Kokkuvõttes näitab Luhamaal ja Koidulas piiriülene sõiduautode liikumine seda, et kütusevedajate osakaal nendes piiripunktides oli väga suur ning praeguseks on nende harvenenud piiriületus oluliselt tõstnud piiriületuse kiirust.”
Deklareeritud 33 000 eurot
Kuu aega kestnud aktsiooni tulemusel on sõidukijuhid maksuameti statistika kohaselt deklareerinud impordimakse 1119 deklaratsiooni alusel kokku 33 051 eurot. Keskmiselt maksustatakse 45 liitrit kütust sõiduki kohta, keskmiselt summas 30 eurot. See käib inimeste kohta, kes ületasid piiri ülepäeva või mitu korda nädalas. Kui aga inimene ületab piiri pidevalt ja on näha, et tegemist on ärilise ettevõtmisega, maksustatakse kogu paagis olev kütus.
Helm rõhutas, et igapäevane aktsiisivaba kütuse vedamine Venemaalt Eestisse sildi „oma tarbeks” all pole mitte kuidagi seaduslik tegevus. „Ebaseadusliku tegevuse tagajärjel pikenesidki piirijärjekorrad ja maksud jäid eelarvesse laekumata. Eestisse on seni aastas sõiduautodega läbi piiripunktide toodud hinnanguliselt 12 miljonit liitrit kütust, millelt aktsiisimaks tasumata, mis on koguseliselt enam-vähem võrdne 400 kütuseveoautoga,” märkis Helm.Näide maikuustVW Passat käis 98 korda üle piiri
Maksuameti tähelepanekute järgi on kütusevedajate levinum sõiduauto Ameerika päritolu Ford Econoline, mille paak mahutab umbes 160 liitrit kütust, lisapaagi korral ka üle 300 liitri. Väga levinud on ka vanemad VW Passatid, millel on kuni sajaliitrise mahuga paak – üks selline ületas maikuus piiri 98 korda. Lihtne aritmeetika näitab, et tuues tõenäoliselt iga kord täispaagi, vedas ta kokku üle piiri ligi kümme tonni kütust, teenides tuhandeid eurosid kasumit.
