Mullu sügisel palgatud 90 verivärsket maksuametnikku alustasid suurrünnakut, saates novembris 1300-le kahtlase maksekäitumisega ettevõttele hoiatuskirja. Aktsiooni tagajärjel tõmmati veebruaris 500 ettevõtet liistule. Maksuamet planeerib uue eriüksuse abil tuua 2012. aastal riigikassasse lisaks 11 miljonit eurot ja edaspidi 20 miljonit eurot aastas. „Enne uute töötajate palkamist polnud meil tööjõudu, et kõikide kahtlaste juhtumitega tegeleda, ning ligi viiendik silmatorkavalt riskantse käitumisega ettevõtetest jäi käsitlemata,” rääkis kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik. „Nüüd suudame ajapikku kõik süsteemselt ette võtta. Kui ettevõte esitab oma kodulehel paarikümne töötaja andmeid, kuid maksud tasub vaid paari inimese eest, siis peab ta arvestama meie tähelepanuga.” Revidentide sihikul on Eesti mõistes keskmised ettevõtted, kes on vähemalt aasta tegutsenud. Ümbrikupalga ja käibe varjamise riskirühma juhivad tavapäraselt toitlustus-, kaubandus- ja ehitusettevõtted. „Kui me paneme mõnes populaarses pubis maksuametniku leti äärde kassat jälgima, siis suureneb sularahakäive hoobilt varem deklareeritud 10–15 protsendilt suuremaks kui 50 protsenti,” ütles Lemendik. „Kui firma väidab, et tema töötajad saavad oma sektori keskmisest 70 protsendi võrra väiksemat palka, siis meile näib see kahtlane.”
