Majandusekspert: mida kiiremini kukume, seda kiiremini põhja jõuame

„Halb number, samas ootuspärane,“ ütles Tiits arileht.ee-le täna statistikaameti poolt avaldatud SKP teise kvartali esialgseid tulemusi kommenteerides.

Tiitsi sõnul oleks kukkumine olnud suurem, kui juunis ei oleks ekspordi seis mõneti paranenud. Aastases arvestuses oli ekspordi mahu langus küll märkimisväärne (-13%), kuid kuises arvestuses kasvas eksport juunis märgatavalt (17%).

2004. aastast alguse saanud sisetarbimise põhist majandusbuumi küttis suur välisraha sissevool. Alates 2007. aasta teisest poolest on väliskapitali sissevool oluliselt kukkunud. „Seetõttu on loogiline, et liigume tagasi umbes 2005. aasta SKP tasemele,“ ütles Tiits. See tähendab, et Eesti 2-3 aasta summaarne SKP langus võib üleeelmise aasta tipuga võrreldes ulatuda 20-25 protsendini.

„Mida kiiremini kukume, seda kiiremini põhja jõuame,“ nentis Tiits.

Tiits lisas, et SKP langustempo on väga vahetult seotud töötuse kasvuga. Mida järsem majanduslangus, seda suuremaks kujuneb töötus. Reeglina läheb aga töötuse määra alanemiseks pärast languse peatumist aega veel aasta või paar ja seega peaks ka riik arvestama kiiresti kasvavate sotsiaalkuludega.

Tiits viitas kevadisele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raportile, mis nentis, et Eesti majanduspoliitika on endiselt majandustsüklit toetav: majanduse headel aegadel andis riik tarbimispõhisele majanduskasvule omalt poolt hoogu juurde.

„Praegu me jätkame sama poliitikat - oludes, kus majandus on järsus languses, oleme vähe midagi ette võtnud, et majanduslangust aeglustada,“ sõnas Tiits.

Nii riigieelarve kokku tõmbamine kui ka käibemaksu tõstmine soosib pigem SKP kiiremat kukkumist. OECD soovitustega arvestades tuleks aga käituda vastutsükliliselt. Tiits tõi näiteks, et palju on räägitud eksporditoetuspakettidest, kuid et nende vastutsükliline mõju majandusse jõuaks, tuleb neid märksa kiiremas tempos realiseerima hakata.