Magistrikraad noort tööotsijat Eestis ei aita

Õppisin keskkonnakorraldust. Üsna ilmne, et mida aeg edasi, seda rohkem töökohti peaks selles valdkonnas olema. Aga: keskkonnavaldkonna inimesi koolitab Eestis vähemalt kolm kõrgkooli. Niisiis tuleb spetsialiste tööturule taas rohkem, kui on töökohti. Loomulikult soovin erialast tööd, miks muidu olen teinud palju aastaid jõupingutusi, et end koolitada.

Ajakirjandusest on meelde jäänud küsitlus, mille tulemused näitasid, et noored on tööleidmisel optimistlikud. Ka mina hakkasin peale suure hooga ja optimismiga. Otsisin internetist välja ettevõtted ja organistasioonid, kelle tegevus või selle iseloom võiks vajada keskkonna-spetsialisti. Vähem kui pooled ettevõtetest andsid tagasisidet, mida ma ka ette aimasin. Levinum vastus oli, et sobivat tööd ei ole kahjuks pakkuda ja minu andmed ning CV jäetakse infobaasi. Niisiis see meetod mind sihile ei viinud.

Meile räägitakse, et tööd võib leida, ning on lihtsam leida, tutvuste kaudu. Sõprade abil tööd otsida soovitab ka Tallinna tööhõiveameti stendil olev infoleht, mis juhib tähelepanu varjatud tööturu võimalustele. Kuigi selline töötajate värbamine ei allu vaba konkurentsi seadustele, ei saa ma öelda, et oleksin vastane. Ikka püütakse aidata n-ö omasid. Tänaseks ei ole mind tööle aidanud ka see.

Minu kogemused näitavad, et kui oled läbinud kõik intervjuu voorud ja saanud tööle võtvast asutusest vastuse “olete tööle võetud”, ei tähenda see veel tööle asumise võimalust.

Töölevõtmine ei tähenda tööd

Asjad võivad pärast seda veel väga kauaks venima jääda. Näiteks ei ole selle ametikoha loomiseks valmis vajalik paberimajandus või soovib mõni kõrgem ametnik valitu veel ise üle kontrollida.

Sain korraga mitu n-ö kindlat jah-sõna. Valisin enda jaoks sobivama ja ütlesin teistele ära. Siit aga tagantjärele moraal: tööl olemine ei ole enne kindel, kui sa tõesti oled tööle vormistatud.

Muude soovituste hulgas on mulle öeldud, et kui tahan tööd leida, võiksin kaaluda elulookirjeldusest magistrantuuri väljajätmist. Sest kui juht või kõrgemal kohal olev inimene tajub konkurentsi, ei võta ta sind tööle. Mina seda soovitust jälginud ei ole.

Katrin Rood lõpetas ülikooli keskkonnakorralduse erialal eelmisel aastal. Tänaseks on tal ka magistrikraad haldusjuhtimises.

Pettumus tuleb jätta enda teada

•• Tööintervjuudel valitseb enamasti ametlikult viisakas suhtumine. Kohanud olen ka personalitöötajate siirast huvi, kui raske siis ikkagi on minu meelest tööd leida ja kas lihtsam ei oleks oma erialast väljuda.

•• Osa tööandjaid armastab teha tempokat ristküsitlust, mis hõlmab endas nii eriala kui ka üldisemaid teemasid. Harvad ei ole ka prooviülesanded või testid.

•• Ettevõtted võivad küsida proovitööks päris mahukaid asju. Minul palus firma teha detailplaneeringu keskkonnaülevaate, mille tasustamises leppisime kokku suusõnaliselt.

•• Tööintervjuule minnes on enesetunne väga oluline. Otsustajad kipuvad ära nägema pettunud oleku, juhul kui oled just saanud kuskilt eitava vastuse. Seega tuleb tuju kõrgel hoida. K. R