Maamõõtja pole külakurnaja

Me ei ole külakurnajad, naeravad maamõõtjad Meida ja Arne Mägi, kelle perefirma aastakäive oli ligi pool miljonit krooni ning kes on välja mõõtnud Lennart Meri soovitud maatüki Läänemaal Paslepas.

Esimest korda elus tunnen, et mu tööst on tõesti kasu, tõdes EPA maaparandaja haridusega Meida Mägi. Kaks aastat tagasi, kui Mägid (mõlemad 44) olid mõne aasta ehitusfirmaga katsetanud, otsustasid nad õpitud eriala lähedasele tööle tagasi pöörduda, muretsesid maamõõdulitsentsi ning ei ole seda otsust kahetsenud.

Kui 1995. aasta algul olid Läänemaal Noarootsi vallas mõõdetud vaid üksikud maatükid, siis nüüd on Mägide hinnangul mõõdetud pool tagastatavast maast. Ainukesena Läänemaal on Mägidel täppismõõduriist elektrontahhümeeter. Selle kasutatud riista said nad 100 000 krooni eest järelmaksuga. Uus maksaks paarsada tuhat krooni.

Meida Mägi meenutas, kuidas nad möödunud aasta märtsis Lennart Meri Paslepa maatükki mõõtes koorikusel lumel vaata et roomama pidid, sest igal sammul vajus jalg sügavale lumme. Mägidel on selle maatüki mõõtmisega meenutada sedagi, kuidas nad presidendi kutsel hiljem Paslepa residentsis kohvi joomas ning juttu puhumas käisid.

Maamõõtjaid on vähem kui mõõdutööd

Eestis on üle 600 litsentseeritud maamõõtja, ütles maa-ameti inspektor Kalju Käpa. Kui reformi tahetakse kärts-mürts teha, oleks võib-olla vaja 2000 maamõõtjat, hindas Käpa, kuid lisas, et hiljem ei jätkuks neile tööd. "Kuuesajast rohkem võiks mõõtjaid siiski olla," arvas inspektor.

Mägide arvates võiks igas vallas oma maamõõtja olla. Läänemaal jätkuks nende hinnangul 10-12 maamõõdufirmale vähemalt viieks aastaks tööd.

"Inimestel on vaja oma EVP-d järgmise aasta lõpuks kuhugi paigutada ning seepärast saavad maamõõdufirmad küsida ühesuguse maatüki mõõtmise eest 1000-7000 krooni," arutles Käpa.

Meida Mägi sõnul on noarootslased maamõõduraha leidnud. "Ilmselt meie hinnad sobivad, sest tööd jätkub," ütles Meida Mägi. Hosby talu kabinetis on poolsada mõõtmistööd pidevalt ootamas.

Meida Mägi meenutas külameest, kes kangesti tahtis, et keeruline maatükk mõõdetud ja EVP-de eest ostetud saaks. "ütlesime, et see läheb kalliks, aga tema tahtis ikka ning leidis ka raha ja oli õnnelik, kui ühe vana talu maad täies mahus endale sai," sõnas Mägi.

Et maa jõuaks katastrisse, tuleb praegu tagastatava maa puhul arvestada aastaga, ostueesõigusega erastamise puhul kulub pool aastat.

Riigi tellitud maamõõdutööde eest makstakse 1994. aastal määratud hindade alusel, mis Hosby perenaise sõnul on kokkuleppehinnaga võrreldavad. ühe hektari mõõdistamise riiklik baashind on üle 3500 krooni, 50 hektarit maksab umbes 7000 krooni.

Inimene võib lihtsama töö saada riigi hinnast odavamalt, kuid keerulisem mõõtmine, kus on palju lahustükke, võib ka rohkem maksta. Paarihektarise maatüki mõõtmine ja katastri jaoks vormistamine maksab Mägidel 2000 - 10 000 krooni vahel.

Maamõõtmine kui jahilkäik

Maa mõõtmine algab vanade piirikivide otsimisest. Mägid võrdlevad piirikivide otsimist jahil- või kalalkäiguga. Vanade kaartide järgi tuleb metsast, põllult või kraavist üles leida võib-olla sada aastat tagasi maha pandud, paksu mättaga kaetud ristiga piirikivi.

Esimese tiiru mõõdetaval maal teeb maamõõtja raudora ja labidaga. Seal, kus ta arvab kivi asuvat, toksib oraga ja kaevab kivi lahti, kui see vastu tuleb.

"Vahel otsid mitu päeva ja ei leia ühtegi," rääkis Arne Mägi. Maamõõtjat aitavad selles töös kogemused ja õnn. On juhuseid, kus ühel tükil on leitud 40 piirikivi ja vahel pole ka pika otsimise peale ühtegi vana piirimärki välja tulnud.

Uued piirimärgid on enamasti raudvaiad, mida maamõõtja jaksab ka kaugele metsa või sohu endaga kaasa vedada. Kui panna uus piirikivi, siis see peab olema vähemalt sajakilone. "Vanasti viisid talumehed piirikivid talvel reega kohale," teadis Hosby saarlannast perenaine.

Välitöödel käib Hosbys enamasti mees, naine on lõpetanud raamatupidamise kursused ning vormistab kodus maatoimikuid.

ANNELI AMMAS