Luman ja Veskimägi jagaks keskkonnaraha ettevõtlusele

Mõjukad ettevõtlusjuhid Toomas Luman ja Enn Veskimägi ning ametiühingute juht Harri Taliga tegid Euroopa Komisjonile pöördumise, millega soovivad järgnevaks seitsmeks aastaks vähemalt 100 miljonit eurot (1,6 miljardit krooni) lisatoetusi ettevõtlusele keskkonnakaitseliste investeeringute arvelt.

7. detsembril tehtud pöördumises, mis on haruldane seetõttu, et paberil on nii töövõtjate kui ka tööandjate allkirjad, kirjutasid Luman, Veskimägi ja Taliga Eesti valitsuse soovist suunata suur osa rahast ebavajalikule – investeeringuteks kinnisvarasse ning niigi heas seisus olevale keskkonnakaitsele, selle asemel et panna raha tööjõunappuse ning palkade kiire kasvu tingimustes firmade tootlikkuse suurendamisse tootmisseadmete uuendamise toetuste kaudu.

Veskimäe sõnul on poolteist miljardit krooni viimane piir, millega tööandjad lepiksid.

“Küsimus on poliitilises tahtes,” ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Veskimägi, kelle sõnul kildkond poliitikuid väldib teemat. Uute tehnikate kasutuselevõtt on tema sõnul hädavajalik, et konkurentsis püsida ning töökäte puudust kompenseerida. Näiteks tema omanduses olev Standard võttis juba aastaid tagasi kasutusele automaatsed tööpingid, mis teevad tosin operatsiooni. Selliseid pinke, kus töötab üks insenerist operaator, on Standardis varsti kasutusel juba viis ning igaüks neist on tootmisest vabastanud 12 inimest.

Ka Sangari omanik Gunnar Kraft peab tehnika uuendamise toetusi vajalikuks. Sangar  paigaldas paar aastat tagasi kaks uut automaatset teksapüksiliini, mis kolmekordistasid tööviljakust. Selliste investeeringute tegemiseks on Krafti sõnul ettevõtjatel tihtilugu raske ise riske võtta, mistõttu toetuse abil saaks julgemalt investeerida. “Kui seda ei tee, kaotame konkurentsis,” ütles Kraft.

Eestile 2007–2013 eraldatavast 53,5 miljardist kroonist euroabist kulub keskkonnale 12,5 ja ettevõtlusele 5,8 miljardit.

Euroopa Komisjon: raha on piisavalt

•• Euroopa Komisjoni hinnangul saab Eesti praegust rahajaotust veelgi parandada, seda muuhulgas ettevõtluse vallas, aga ka näiteks osa euroraha suunamisega kohalike omavalitsuste võimekuse parandamiseks. Eesti ettevõtlus saab majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks komisjoni hinnangul siiski piisaval hulgal raha.

•• Rahandusministeeriumi arvates pole suuremahuliste toetuste (enam kui 100 miljonit krooni aastas) suunamine ettevõtete tootmisprotsesside ümberkujundamiseks põhjendatud konkurentsikaalutluste tõttu. Ministeerium leiab, et pigem tuleks keskenduda laenude kättesaadavamaks muutmisele, mitte tagastamatule abile.

•• Keskkonnaministeeriumi arvates keskkonnaraha kärpida ei saa.