Lauri Vitsut: liigkasuvõtmisele tuleb lõpp

Tarbimisega raha põletanud kiirlaenuohvrid tuuakse tasuta õigusabiga silmusest välja, lubab osaühingu Majanduskaitse Büroo juht Lauri Vitsut, kes alustas eile Tallinna ringkonnakohtus kiirlaenuvõtjate nõustamist.

•• Mis imeväega te kiirlaenuvõtja kohustustest vabastate?

Kohustusi ei saa keegi vaidlustada: kui oled laenu võtnud, pead tagasi maksma. Küsimus peitub selles, missugustel tingimustel tuleb tagasi maksta. Mina annan inimestele abi Eesti juristide liidu tasuta õigusabi programmi raames, mida finantseerib justiitsministeerium.

•• Minu arvates ei ole võimalik aidata inimest, kes on lasknud 3000 krooni suuruse laenu kasvada kümme korda suuremaks. Tema põhiprobleem on selles, et tal lihtsalt ei ole raha. Kuidas teie teda aitate?

Asi hakkab peale sellest, et ini­mene peab iseendale probleemi teadvustama. Seejärel tuleb üle vaadata, millise kohustuse ta on endale võtnud. Siis peab hakkama vaatama, kuidas ta saab hakata seda kohustust tasuma. Samuti on võlgade sissenõudjal vaja ülevaadet nendest küsimus­test. Need küsimused on aluseks protsessile, kus pooled lepivad omavahel kokku ja ka võlausaldaja saab omalt poolt millestki loobuda. Siis on ka võla sissenõudjal ülevaade, mis summa ta üldse saab.

Niimoodi on kiirlaenuohvril samuti võimalik saada laenuandjaga mingi kompromiss.

Kui on võetud paarsada tuhat krooni võlgu ja vara seda ei kata, siis õiguslikus mõttes on tegemist pankrotiolukorraga. Mina soovitan sellisel juhul füüsilise isiku pankroti avalduse kohe välja anda. Seadus isegi nõuab pankrotiavaldust.

•• Mis siis inimesele jääb? Taburet, voodi, padi, laud, supitaldrik, lusikas, kahvel ja nuga?

Praegu on seadustik läinud väga liberaalseks. Pankrotimenetlus on sisuliselt muutunud kohustustest vabanemise menetluseks. Inimene müüb oma varad ära ja keerab elus puhta lehe. Juhtunu olgu talle õpetuseks. Pärast pankrotti hakkab ta endale uusi kohustusi võtma nagu uue inimesena. Seadused proovivad võlgnikku jätta võimalikult elujõuliseks, et ta suudaks uuesti jalule tõusta ja riigile makse maksta.

•• Kui palju on kiirlaenudega raskustesse sattunud inimesi?

Võib arvata, et probleemide ees seisab ligi 200 000 inimest. Arvestage, et kiirlaenudega on välja antud ligi miljard krooni. See on meeletu summa, sest näiteks võlgade sissenõudmise turg on ilma kiirlaenudeta 0,5–1 miljard krooni.

•• Kuidas te kirjeldate keskmist laenuohvrit, kes tuleb teie juurde abi küsima?

Tegemist on keskmise sissetulekuga keskklassi kuuluva kodanikuga. Tema kiirlaenu põhisumma jääb 5000–25 000 krooni vahele, kuid on koos intressidega kasvanud 50 000–100 000 kroonini. Ta on probleemi lahendamise nurka visanud, sest ei oska olukorda ise lahendada.

•• Kui kiiresti jõuab Eesti kohtusüsteem selle hulga inimesi läbi hekseldada?

Kui kõik need hädalised lähevad mõne tuhande krooni suuruse nõudega kohtusse, siis see ummistab meie kohtusüsteemi. Peame vaatama, et peetud saaksid suurte summade peale peetavad vaidlused, kus toimub sisuline arutelu.

•• Mida riik peaks tegema?

Riik peab aitama tasuta õigusabiga. Mina ei saa aru, mida advokatuur siin ootab, et nemad tasuta õigusabi ei paku. Kiirlaenuvaidlused tuleb õigusabiga viia kindlasti kohtuväliseks. Riigile läheb tunduvalt odavamaks maksta advokaadile 1500 krooni tunnis laenuohvri nõustamise eest. Kui hakata pidama lugematul hulgal kohtuprotsesse, siis kohtuistungi tund maksab vähemalt 10 000 krooni.

•• Mis kiirlaenukontorid on teie klientide seas?

Me ei võta kiirlaenukontoreid põhimõtteliselt, sest summad on liiga väikesed. Meie hakkame tegutsema alates 100 000 kroonist. Läheme kohale ja räägime võlgnikuga. Mingeid kirju paljudele inimestele me saatma ei hakka.

•• Kas olete võlgu sisse nõudes sattunud inimestele, kellel on lisaks kõigele ka kiirlaen kaelas?

Kiirlaenu puhul õigusabi andmine pole mulle sugugi võõras, sest väga sageli tuleb hakata võlgnikku poputama ja potitama, et ta üldse oleks suuteline oma laenusid maksma.

•• Mida teete, kui teie juurde tulevad kiirlaenuohvrid, keda kimbutavad teiega konkureerivad võlgade sissenõudjad?

Siis annan neile nõu, kuidas võlgade sissenõudjatega toime tulla. Me trügime võlgade sissenõudmise turul konkurentidega üksteist üpris aktiivselt ja ma oskan täpselt öelda, kuidas võlgade sissenõudja käitub.

•• Kas teie teete seda tööd täiesti tasuta?

Juristide liidus peaks olema mingi kulude kompenseerimise mehhanism. Milline see täpselt on, ma ei tea, sest ma ei tee seda tööd raha pärast. Juristide liit peab seda tööd oma moraalseks kohustuseks. Mina aga tahan saada järgmise valitsuse justiitsministriks, mistõttu võib seda lugeda ka kohtumiseks oma potentsiaalsete valijatega.

•• Laenuohvreid on ju tohutu hulk. Kuidas te suudate neid kõiki ilma tasuta aidata?

Mina annan sellist abi vaid üks kord nädalas teisipäeviti kella 15-st alates Tallinna ringkonnakohtus. Kavatsen töötada nii kaua, kui sellel päeval abivajajaid jätkub. Ma ei tea, mis kellani me saame kohtumaja lahti hoida.

•• Kui pika saba kavatsete kohtumaja ukse taha koguda? Kui julgelt tulijad ennast tunda saavad?

Juba praegu helistab osa inimesi: kas nad saavad tulla nii, et nende nägu ja nime ei avalikustataks? Mina pean vastuvõtu kohta aruande kirjutama, kuhu võin märkida, et inimene keeldus nime ütlemast. Aga kusagil nurga taga nõu anda, et niimoodi nimesid varjata, ma ei saa.

Valisime kohtumaja just sellepärast, et tegemist on avaliku asutusega, kuhu igaühel võib asja olla.

•• Kuidas te selgitate olukorda, kus te hakkate kaitsma inimesi, kelle vastu võite pöörduda ka võlgade sissenõudjana?

Arst opereerib nii ohvrit kui ka kurjategijat. Igal õigussubjektil on omad õigused ja need õigused on ka võlgnikul. Eetilist probleemi ei teki, kui subjektil on õigused, mida kaitsta. Me oleme ka varem võlgnikke kaitsnud.

•• Mis ajab inimese laenulõksu?

Tarbimisbuum on ajanud inimese laenu võtma. Esimene laen võeti tarbimiseks, siis võeti kiirlaen eelmise laenu kustutamiseks – 90 protsenti minu küsitletud inimesi toob esile just sellise skeemi. Tekib püramiidskeem ja inimene on selle raha piltlikult öeldes lihtsalt ära põletanud, ostnud seda, teist ja kolmandat.

•• Mida suudab keskmine eesti mees oma keskmise 13 000 kroonise palgaga korda saata?

Ohtlik moment on see, kui ini­mene on kohustustega risti-rästi kaetud – siis on seda raske lahti harutada. Inimesel on panga poolt hüpoteegiga tagatud eluasemelaen, sama panga krediitkaardilaen, sinna otsa Stockmanni ja Kaubamaja krediitkaartide tarbimislaenud. Kiirlaen on tulnud sinna takkaotsa.

Mina löön kõigi kohustuste summa kokku ja siis arvutan välja inimese vara summa. Kui vara summa on väiksem kui kohustused, soovitan pankrotiavaldust.

•• Oletame, et inimesel on hüpoteegiga ostetud 1,5 miljoni kroonine korter, millest osa on kaetud omafinantseeringuga, osa laenu tagasimaksega. Siis on ta liisi­nud auto. Lõpuks sattunud tarbimislaenuga ummikusse ja läinud kasiinosse õnne peale mängima ja võtnud portsu kiirlaenu. Mida peab tegema võlausaldaja, et sealt üldse midagi kätte saada?

Võlaandja ei tohi unustada, et tema on võtnud endale samuti äririski. Tema klient ei ole praeguse seisuga oma korterilaenust mitte midagi kustutanud, sest korter on läinud lihtsalt nii palju odavamaks. Ta on korteriga korralikus miinuses.

Kui laenajal ei ole midagi tagasi maksta, siis on see lihtsalt võlausaldaja isiklik tragöödia. Uus võlaõigusseadus seab nõuete aegumise tähtajaks ainult kolm aastat, et tsiviilkäivet puhastada. Võlausaldajal ei ole siin mingit erilist moraalset õigust nõuda. Kui ta on oma riski valesti rehkendanud, siis võib arvestada, et jääb oma rahast ilma. Võlgade sissenõudjal on võib-olla võimalik midagi sellest summast tagasi tuua.

•• Mida te ütlete, kui need lõhkilaenanud inimesed tulevad teie juurde sooviga “Tee nii, justkui midagi poleks olnud”?

Mina saan anda inimesele ainult seadusest tuleneva väljapääsu. Kuid selleks peab ta endale selge sõnaga tunnistama, et on sisse kukkunud. Siis saan mina talle järgmise sammu välja pakkuda. Kui inimene selle faktiga nõus ei ole, siis ei saa mina teda aidata.

•• Kuidas on võimalik tulla kohustustega seotud lepingutest välja ilma veelgi suuremaid kulutusi tegemata?

Kui leping on tehtud vaid ühe poole kasuks, mis nõuab lõpetamise korral hiiglasuuri sanktsioone, on tegemist nn tüüptingimuse mõistega. Võlaandjad võivad lepingutesse kirjutada mida tahes, kuid tüüptingimus loetakse kohtus nende kahjuks.

•• Kas võlgniku pankroti korral?

Ei. Üleüldse. Tüüptingimuse mõiste on Euroopa Liidu õigusest sisse toodud mõiste, mis Euroopas kehtib alates 1993. aastast, meil aga 2002. aastast. Tegemist on tarbijale ebaõiglaste tingimuste seadmisega. Liigkasuvõtmise probleem pärineb juba Vanast Roomast.

Kui me saame viia kiirlaenude tingimused tüüptingimuse alla, siis saame laenu tagastamise viia tavapärase intressi peale.

•• Kiirlaenupakkumiste puhul on ebanormaalselt suure intressiga tingimused ju nii puust ja punaseks ette tehtud, et nendest pole võimalik mitte aru saada. Kuidas on siin võimalik väiksemat intressi välja rääkida?

Praegu tahetakse kiirlaenude andmist seadusega ära võtta, kuid seda pole lõppude lõpuks võimalik teha. Tehingute vabadust ei saa piirata. Laenuandmine ja -võtmine pole seadusega keelatud.

Küsimus on laenutingimuste pakkumises. Kui laenuandja pakub intressi tüüplepinguga, siis tõlgendatakse seda tema kahjuks.

Seaduse järgi teeb kohus kindlaks aasta keskmise intressi, mis tuleb keskeltläbi 12 protsenti.

•• Kas niimoodi on võimalik viia 100 000-kroonine nõue alla mõne tuhande kroonini?

Ma arvan küll. Raskus seisneb selles, et neid asju vaadatakse kohtusaalis juhtum juhtumi kaupa. Seda ei saa siin laua taga öelda, et kõik kiirlaenujuhtumid on tüüptingimused.

Kõiki oma tsiviilõiguslikke kohustusi peame me täitma heas usus. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte nõuab, et pooled räägiksid kõigepealt läbi. Ülbet käitumist ja lepingute ühepoolset rikkumist seadus ei luba. Enne tuleb teha vastaspoolele ettepanekuid. Kohus arvestab kindlasti, kui ettepanekuid on tehtud.

•• Kui hädalisi tuleb palju, siis võib see kujuneda tavaliseks ning kiirlaenuäri uppi lüüa?

Mina kaldun arvama, et nii lähebki. Mina ei soovita enam kiirlaene välja anda, sest see pole enam tulus äri.

Vitsut ennustas laenajate hädasid ette

•• Võlgnike, maksuameti ja prokuratuuriga kärarikkalt asju ajades tuntust kogunud Lauri Vitsut ennustas praegust finantskriisi ette juba kaks aastat tagasi.

•• “Turul on väga palju vaba raha. Seda vaba raha on investeeritud jumal teab kuhu ja edasi laenatud igasugustele tontidele, kes ei kavatsegi seda tagasi maksma hakata,” ütles Vitsut toona Äripäevale.

•• Praegu kuulub võlgade sissenõudmisega tegelev OÜ Majanduskaitse Büroo täielikult Vitsutile, kuid varem oli osanike hulgas ka Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Ettevõte tegutseb peamiselt Eestis, kuid on osutanud teenuseid ka Iirimaal. Klientidelt võlgade sissenõudmise eest võtab büroo honorariks keskmiselt veerandi kättesaadud summast.

•• Eelmisel aastal tegi 11 töötajaga büroo 4,7 miljonit krooni käivet, millest teenis ligi veerand miljonit krooni puhaskasumit.