Lauri Laatsi firmat ootab kohus

Kaks suurt Tallinna korteriühistut ootavad endaga ühinema veel teisigi petta saanud korteriühistuid, et ühiselt Mustamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi haldusfirma Olemar vastu kohtusse minna.

Paari päeva eest kirjutas Eesti Päevaleht Uus-Maleva 7 korteriühistu probleemidest haldusfirma Olemar majahalduri Tarmo Putkiga, kes ei nõustu juhatusele välja andma ühistu raamatupidamisdokumente ega selgita, kuhu on kadunud rahasummad, mille ta on öösiti sularahas ühistu kontolt pangakaardiga välja võtnud ning ülekannetega oma firmale Wismari Elamuhooldus OÜ kandnud.

Täpselt samas asjas süüdistab nüüd Tarmo Putki ja Olemari ka teine suur korteriühistu Akadeemia tee 38. „Meie avastasime samamoodi, et Putk on ühistu kontolt öösiti raha välja võtnud,” selgitas Akadeemia tee ühistu juhatuse esimees Natan Grabak.

Ka selles ühistus oli Putk Olemari kaudu ühel ajal nii ühistu juhatuse liige kui ka sama ühistu majahaldur. Kaduma olevat nende ühistu kontolt läinud ligi miljon krooni. Ka nemad võtsid ühendust politseiga, kuid tulemusteta – majanduspolitsei sellega ei tegelevat.

„Kuna antud ühistu juhatuse liikmele oli esindusõigus antud, siis ei ole raha väljavõtmine kontolt kuritegu. Lihtsalt öeldes on praegu ühistu ise andnud inimesele õiguse võtta kontolt välja raha ja teinud politseisse avalduse selle peale, et ta on oma õigust kasutanud,” kommenteeris Põhja prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva Uus-Maleva 7 juhtumit.

Politsei soovitab kutsuda kokku revisjonikomisjon ja selgitada välja, kuidas raha on kasutatud.

Kuid probleem selles ongi, et Putk ei anna ühistutele dokumente näha ja midagi kontrollida ei saa.

„Kolme aasta jooksul me ei saanud dokumente näha,” kinnitas ka Grabak sama taktikat, mida kirjeldas Uus-Maleva 7 uus juhatuse esimees Irina Holland. Akadeemia tee 38 ühistu korjas raha ka remondifondi, sealt läks näiteks kaduma 500 000 krooni, väitis Grabak.

Vastutagu Olemar

Grabaki sõnul on nende ühistu otsustanud minna kohtusse Olemari vastu, kes peaks tema hinnangul vastutama Putki tegevuse eest. „Me tahaksime kokku koguda ka kõik teised ühistud, kellel on Putkiga probleeme olnud, et siis ühiselt kohtusse minna,” ütles Grabak.

„Mis puutub sellesse, et miks enamik arveid on makstud sularahas, siis 2007. aasta lõpuks, enne, kui mina seal juhatuse liikmeks sain, oli elamu Uus-Maleva 7 kurikuulus oma võlgnevuste tõttu. Ükski firma ei olnud nõus seal tegema ühtegi tööd arve alusel, vaid nad nõudsid kohest sularahas maksmist,” selgitas Tarmo Putk Eesti Päevalehele saadetud vastulauses.

Samal ajal jäi ikkagi selgitamata ja dokumentidega tõestamata, kuhu on kadunud sularahas välja võetud raha. „Eelmine haldaja OÜ Annamari lahkus sellest majast ülisuurte võlgnevustega, mida neilt nõudsid sisse nii Fortum, Tallinna Vesi kui ka Eesti Energia,” ütles Putk. Tema sõnul tekkisid need elanike tasumata arvete tõttu. „Kui keegi oleks pangakaardi kasutamise kohta küsinud, oleksin öelnud,” vastas Putk küsimusele, miks keegi ühistust ei teadnud ei pangakaardi olemasolu kohta ega seda, et ta sellega sularaha välja võttis.

Olemari juht Lauri Laats ei vastanud eile Eesti Päevalehe kõnedele, seega uute arengute ja kohtuga ähvarduse kohta temalt kommentaari küsida ei saanud. Kuid paari päeva eest märkis ta, et näeb antud juhtumis siiski ühistusisest probleemi. Ka tema sõnul ei saa Olemari süüdistada selles, mida korteriühistu juht ühistu rahaga teeb. Seda vaatamata sellele, et sama isik on ühtlasi sama ühistu majahaldur. Laatsi sõnul ei anna Olemar ühistule 2009. aasta raamatupidamisdokumente kätte seetõttu, et firmaga sõlmitud lepingus on kirjas, et ülesütlemisest peab ette teatama kaks kuud.

Ühistu otsustas Olemari teenustest loobuda veebruari lõpus, kui pettus neile ilmsiks tuli – ehk oodata tuleks aprillini. Miks Putk aga ka 2008. aasta bilanssi näidata ei taha, ei osanud Laats selgitada.

Kommentaar

Vaike Murumets

justiitsministeeriumi nõunik

Kui üldiselt rääkida, siis kindlasti ei ole iseenesest midagi õigusvastast selles, kui üks isik kuulub mitme juriidilise isiku, sh korteriühistu juhatusse. Samal ajal peab iga juhatuse liige silmas pidama, et tal on seadusest tulenev kohustus olla lojaalne igale juriidilisele isikule, mille juhatuse liige ta on.

Kui isik on juhatuse liikmena sõlminud ühe juriidilise isiku nimel tehingu teise juriidilise isikuga, mille juhatuse liige ta samuti on, siis eelduste järgi on tegemist huvide konflikti olukorraga, mis võib esindatavale anda ka õiguse selle tehingu tühistamiseks.

Nimelt sätestab tsiviilseadustiku üldosa seadus, et kui sellises olukorras on tehtud tehing, siis eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Lisaks tuleb silmas pidada, et juriidilisel isikul on võimalus esitada kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, kes on oma kohustusi rikkunud.

Kas konkreetsel juhul on keegi mingit kohustust rikkunud või mitte, seda ei ole ministeeriumil võimalik öelda, selleks tuleb ikka kohtusse pöörduda.