Läti viimane valitsuserakond nõustus IMFi nõutud hiigelkärbetega

Meelemuutus tuli pärast Segliņši kohtumist Uue Aja (Jaunais Laiks) erakonda kuuluva peaminister Valdis Dombrovskise ja rahandusminister Einars Repšega. Segliņš peaks oma allkirja andma juba täna õhtul, kirjutas LETA.

Rahvapartei, mille esindajaid on seimi 100 liikme hulgas 23, on praegu Läti suurim parlamendierakond. Üsna üldiselt arvatakse, et erakond on riigi ühe rikkama mehe, erakonna asutanud ekspeaminister Andris Šķēle kontrolli all. Praegu kuulub Rahvaparteile 16 ministrikohast viis, Segliņš ise on justiitsminister.

Neli ülejäänud valitsusliidu erakonda – Uus Aeg, roheliste ja talunime liit, Kodanike Liit (Pilsoniska Savienība) ja rahvuslik Isamaale ja Vabadusele (Tēvzemei un brīvībai/LNNK) – on oma käe juba protokollile alla pannud.

Intriigi lisab asjaolu, et eile valitsuserakondadele esitatud dokument on salajane. "Kavatsuste protokoll on konfidentsiaalne dokument, mida ei tohi avalikustada," kinnitas ka Segliņš.

Oodatud rahalaev on mitu kuud hiljaks jäänud

Teada on, et IMF nõuab Lätilt 500 miljoni lati (11 miljardi krooni) ulatuses järgmise aasta eelarve kärpimist, vahendas Reuters. Vastutasuks saaks riik selle kärpe eest IMFilt laenu 200 miljonit eurot (3,1 miljardit krooni), mille väljamaksmise IMF varem külmutas, kuna Läti ei tegutsenud fondile meelepäraselt. Nüüd tükk aega Lätis kestnud pingeliste läbirääkimiste tulemus võikski olla juba kuludeks ära arvestatud raha laekumine.

LETA andmetel näeb dokument ette, et järgmise aasta riigieelarve defitsiit ei tohi olla suurem kui 8,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Samuti on välja toodud mõned ettepanekud, nagu käibemaksu tõstmine 23 protsendile, astmelise tulumaksu kehtestamine neile, kes teenivad rohkem kui 500 latti kuus (11 000 krooni) ja pensioniea tõstmine.

Hiigellaenu tingimused vähendavad poliitikute voli

Ühtlasi teatas täna Läti rahandusministeerium, et riigikassa arvele jõudis kohale teine rahalaev – Euroopa Liidu laenumakse, mille maht on 1,2 eurot ehk 18,7 miljardit krooni.

Kokku on Euroopa Liit ja IMF Lätile lubanud laenu 7,5 miljardit eurot (117 miljardit krooni). Peale selle, et kunagi tuleb laen tagasi maksta – see koorem jääb praeguste poliitikute õnneks alles järgmiste valitsuste kanda –, tähendavad karmid tingimused seda, et rahvusvaheliste organisatsioonide valvekoerad jälgivad Läti valitsuse iga toimingut, mis raha liikuma paneb.

Peale selle peab riik IMFi ja ELi käsul ette võtma asju, mida odavad populaarsust taga ajavad poliitikud kunagi ei teeks. Haldusreformi ja avaliku sektori julma kulude kärpega on riik juba nõustunud.

"Euroopa Komisjoni laenu osa saamine on positiivne signaal sellest, et rahvusvahelised partnerid on soodsalt hinnanud lisaeelarvet, kuid praegu on oluline jätkata sihikindlat tööd 2010. aasta eelarve väljatöötamisel," tuletas rahandusminister Einars Repše meelde, viidates ilmselt sellele, et valvekoerade silm jääb teravaks ka pärast lubatud raha saabumist.