Statistikaameti andmetel vähenes Eesti ettevõtete eksport möödunud aasta novembris 2007. aasta sama kuuga võrreldes 19 protsenti. Kokku 2,2 miljardi kroonisest kukkumisest moodustas olulisima osa tõsistesse majandusraskustesse sattunud Läti, kuhu müüdi pea poole miljardi krooni ehk 36 protsendi võrra vähem kaupa kui aasta varem.

Oma osa mängisid ekspordi vähenemises ka teised Eesti naabrid ja tähtsamad sihtriigid. Nii suundus Soome ja Rootsi kokku pea samavõrra vähem tooteid kui lõunanaabrite juurde. Eesti seitsmest suuremast kaubanduspartnerist viis olid languses, moodustades üle poole kogu ekspordikäibe vähenemisest.

Vähenenud vahendus

Statistikaameti analüütik Riina Kerner märkis, et olukord on tõsisemaks muutunud kogu Euroopas. „Siseturud langevad ära ka teistes riikides, kuid seekord hakkas meile eriliselt silma Läti,” rääkis Kerner.

Analüütik selgitas, et Lätisse suunduvat eksporti lähemalt vaadates tuli välja põhjus, miks on vähenenud nii meie väljavedu kui ka osalt import. „Enim on siin vähenenud transpordivahendite eksport. See tähendab, et meie toome Euroopa Liidust sõiduautosid sisse ja müüme neid edasi Lätti ja Leetu. Need arvud aga kajastuvad nii ekspordi- kui ka impordinäitajates,” sõnas ta.

Kerneri hinnangul on niisiis vähemaks jäänud eelkõige vahendustegevust. Kuna aga Põhja- ja Lääne-Euroopa suunas liigub enamasti Eesti oma toodang, ei saa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüütiku Merike Riipineni sõnul siiski öelda, et meie tootjaid raskused ei kimbuta.

„Kukkumine oli kõigis kaubagruppides. Ettevõtted kurdavad ka, et neil on ekspordimured,” ütles Riipinen, kelle sõnul vähenes rohkem mineraalsete toodete ehk enamasti kütuste vahendamine. „See suundub kolmandatesse riikidesse, mitte EL-i, aga eksport sinna kukkus 19 protsenti.”

Suurema kukkumise on läbi teinud ka tekstiilitooted. Viljandis tekke-patju peamiselt ekspordiks tootva Toom Tekstiili finantsjuht Aivar Talvet raskusi veel kohanud ei ole.

„Meil on stabiilne olnud,” sõnas ta. „Loomulikult võib karta, et majanduslangus mõjutab ka meid, kuid otsime pidevalt uusi turge ja ka leiame neid.” Talveti sõnul vaadatakse endiselt Lääne-Euroopa poole.

Optimistlik on ka puidutootja ja -eksportija Lemeks AS-i juhatuse esimees Jüri Külvik, kes küll tunnistas, et eelmise aasta lõpus ja aasta alguses on olnud vaiksem kui tavaliselt sel ajal, kuid avaldas lootust, et sektoris väga suurt langust siiski ei tule.

„Kui euroalas prognoositakse 1,5–2-protsendist langust, siis 98 protsenti mahtudest jääb ju alles. Usume, et meie toodete maht ei kahane rohkem kui Euroopa SKT,” sõnas ta.

Lahendus peitub palkades?

•• Eesti ettevõtjad usuvad, et ekspordivõimekuse suurendamiseks tuleks üle vaadata palgapoliitika ning keskenduda tööviljakusele ja kvaliteedile.

•• „See, kes enda eest ise ei hoolitse, selle eest ei hoolitse ka teised, kuid pole kindel, et praegu ka suur pingutus ja efektiivsuse tõst­mine mingit kasu toob. Tuleb ikka poole- kuni üheaastane periood üle elada,” sõnas novembris ja detsembris järsu käibelanguse läbi teinud transpordiettevõtte Allando Trailways finantsdirektor Vahur Oja. Tema sõ­nul võiks vahest aidata see, kui kõikjal riigis palku alandataks. Devalveerimist mees siiski näha ei tahaks.

•• Mööblitootja Krislingi tegevjuht Peeter Valner palkade langetamist ei poolda. Aasta lõpus umbes 30-protsendise käibelanguse läbi teinud eksportija leiab, et palgakärped ei ole õiged. „Ilmselt jäävad töötasud praegu siiski seisma ja tõusu oodata ei ole,” arvas ta. Valner märkis, et kindlasti on vaja olla efektiivsem ja parandada kvaliteeti.