Kuum: eurotsooniga võiks ideaalis liituda 7-8 aasta pärast

"Kui me ise annaksime euro väja, siis me ka ise ei kaasaks neid riike, kes ei oleks läbinud hinna- ja palgakonvergentsi. Selles grupis peaksid olema riigid, kes on enam-vähem ühe hinna ja palgatasemega, siis saab euro toimida," ütles Kuum.

Hinna- ja palgataseme ühtlustumine teiste euroriikidega võtab Kuumi sõnul omajagu aega. Ta usub, et Eesti läbiks hindade ja palkade konvergentsi umbes seitsme-kaheksa aastaga.

Leebem variant oleks see, kui Eesti hinna- ja palgatase jõuaks umbes 80 protsendi tasemele teiste riikide keskmisest. Sel juhul oleks euroga liitumine reaalne ka aastatel 2010 või 2011.

“Lääne-Euroopas on hinnatõus kaks protsenti, meil viis ja igal aastal läheneme nende hinnatasemele, oleme praegu 60-70 protsendi vahel, nii et jõuame 80 protsendi juurde mõne aastaga välja küll,” tõdeb Kuum.

Eestile on euroga liitumisel seni takistuseks olnud inflatsioonikriteerium, mille järgi peab inflatsiooni väärtus olema kolme Euroopa Liidu madalaima inflatsiooniga riigi keskmine pluss 1,5 protsendipunkti.

“Mina ei ole selle kriteeriumiga iseenesest nõus - kui seda sõna-sõnalt võtta, siis see on liiga range," arutleb Kuum. Kriteerium ei arvesta tema hinnangul majandusarengu taset, mida oleks võinud siiski arvestada. Eesti liigub praegu kiire majanduskasvu tsüklis ning seetõttu on kõrgem inflatsioon ka paratamatu.

Seetõttu ei tunne Kuum inflatsiooni pärast sama suurt muret kui näiteks Olari Taal eilses Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis. Vaadates Eesti majanduslikku arengut vastab Kuumi sõnul hinnatõus, mis võib sel aastal küündida 4,8-5 protsendini, Eesti majanduse arengu tasemele ning kiirusele.

Kuum leiab, et võibolla taheti inflatsioonikriteeriumi kaudu püstitada teatud tõke, et eurotsooni ei astuks riigid, kes hinna- ja palgataseme ühtlustumist läbinud ei ole. Tõkkest kõrvale hiilida pole aga mõtet. “Ma arvan, et kui tahetakse, et euro oleks tugev raha, siis peaks nõudlikkus riikide vastu olema kõrge," ütleb Kuum. Omi raskusi pole mõtet eurosse sulatada.

Kuumi sõnul on eurotemaatika veidi ülepaisutatud. Ta tuletas meelde, kuidas veel mõni aasta tagasi oli kõhklejaid väga palju, kardeti nii hinnatõusu, kui toodi välja, et euro on vaid ärimeestele vajalik. Praegu on tema hinnangul olukord vastupidine - justkui iga hinna eest tuleks eurole üle minna.

“Üks raha ei saa olla erineva tasemega riikides.” Ei maksa mõelda, et meid tõrjutakse kusagilt välja või et me oleme Teine Euroopa. “Me oleme Teine Euroopa ja sinna ei saa midagi teha.”