Kui seni võlus kunstiakadeemia rektor Signe Kivi mehi oma sarmi ja üllatuslike kostüümidega, siis nüüd püüab ta pilku kui pealinna oodatuim üürnik.

Tema ümber keerlevad Rotermanni keskuse omanik Urmas Sõõrumaa (pildil vasakul), Ülemiste ärikeskuse osanik Ülo Pärnits (paremal) ja kinnisvaragigant Arco Vara – kõik nad pakuvad kodutuks jäänud kunstiakadeemiale ulualust linna parimates arenduspiirkondades.

Tagaplaanile hoiavad hipodroomi omanik Jaan Manitski ja City Plaza omanikud. Kuid ka nendel on varuks krunt, kuhu akadeemia sobiks nagu rusikas silmaauku.

City Plaza positsioon on nendest vahest kõige tugevam, sest kunstitudengitele pole linnas armastatumat kohta kui ebaõnnestunult tühjaks lammutatud krunt Tartu maantee 1. Kui akadeemia peaks nüüd esimese sundkäiguna näiliselt lõplikult loobuma oma vanast asukohast, siis eelisostuõigus kuulub City Plazale. Pole aga ühtegi silmaga nähtavat põhjust, miks krundi uus omanik ei peaks esimest rendipakkumist tegema just Signe Kivile.

2004. aastal kerkis Eesti kunstiakadeemia peamaja naabrusse kõrghoone City Plaza, mille omanikelt peab akadeemia luba küsima, kui otsustab nüüd oma uue maja mujale ehitada.

1997. aasta septembris seadis Eesti kunstiakadeemia toonane rektor Ando Keskküla hoonestusõiguse sihtasutuse G9 kasuks Tartu maantee 1 kinnistu ühele osale. Hoonestusõiguse tähtaeg on 99 aastat ja hoonestajale anti ka ostueesõigus kogu 5499-ruutmeetrisele kinnistule. Mõni aasta hiljem müüdi hoonestusõigus edasi OÜ-le Estconde Invest. Aastal 2003 võõrandati hoonestusõigus omakorda City Plaza OÜ-le. Need sündmused aitasid sihvakal büroomajal kerkida Tallinna magusaimasse paika.

City Plaza hoonestusõigus ulatub ligilähedaselt 1500 ruutmeetrile. Akadeemia ligi 4000 ruutmeetri suurusele territooriumile hoonestusõigus ei ulatu. Kokku ongi kinnistu suurus seega 5499 ruutmeetrit ja see kuulub Eesti kunstiakadeemiale.

Kõik Eesti Päevalehe käsutuses olevad kinnistut ja hoonestusõigust puudutavad lepingud ning pilk kinnistusraamatusse kinnitavad senini kehtivat fakti: „Ostueesõigus igakordsel võõrandamisel igakordse hoonestaja kasuks.” See tähendab, et kui Eesti kunstiakadeemia peaks avaldama soovi kinnistut võõrandada, siis on ostueesõigus just City Plaza OÜ-l.


Akadeemia uue maja Tartu maanteele ehitamisega äpardunud rektor Kivi alanduse päevad said ühtäkki läbi. Haridusministeeriumi otsus kaaluda õppeasutusele senise asukoha kõrval mitut muud lahendust lõi pealinna ettevõtjad kihevile nagu kevadise mesilaspere.

Kivi telefon huugab nüüd, sest kõik vähegi sobiva krundiportfelliga ettevõtjad annavad rektorile teada oma pakkumiste eelistest.

Kuid Kivi pole seni veel ühelegi pakkujale lahkelt naeratanud, sest vana armastus City Plaza vastas asuva Tartu maantee 1 krundi vastu hõõgub nagu tuli tuha all.

„Pakkusime kunstiakadeemiale, et ehitame neile Ülemiste ärikeskusesse ühte vanasse tehasehoonesse väärika ja ainukordse lahendusega maja, anname selle neile pikaks ajaks rendile,” rääkis Ülemiste City ärikvartali üks omanikke Ülo Pärnits. „Kuid nad käsitlesid meie pakkumist nagu mingisugust pahatahtlikku mõtteavaldust.”

Pärnits andis akadeemia hoonele lahenduse loomise sama õppeasutuse vilistlastest arhitektide rühmale. Kümneks aastaks rendile pakutava hoone ehitushinnaks võiks kujuneda 1000 eurot ruutmeetri eest. „Mainori majanduskooli, kus õpib kuni 1700 tudengit, mahutasime me ilusasti ära Dvigateli endisesse administratiivhoonesse, mille pinnaks on 3000 ruutmeetrit,” arutles Pärnits. „Kunstiakadeemias on ligi 1200 tudengit, kes võiksid ära mahtuda ligikaudu sama suurele pinnale.”

Ülemiste ärilinnakust võib lähitulevikus kujuneda Tallinnale uus süda, sest peale lennujaama võib sinna kerkida uus vaksal, kuid ka autobussijaam. Endises Dvigatelis pesitsevad juba praegu mitmed Eestile au ja kuulsust toovad ettevõtted.

Pärnitsa sõnul oleks oodatava rendihinna nimetamine praegu erandlik. Kuid kinnisvarabüroo Uus Maa äripindade tegevjuhi Mika Sucksdorffi kinnitusel kõigub Tallinna kesklinna büroode ruutmeetri hind 12–15 euro vahel. Äärelinnas kehtivad odavamad hinnad. „Nii suurele rentnikule nagu kunstiakadeemia tehakse tavaliselt eripakkumine, mis on palju odavam kui 50-ruutmeetrise büroo puhul,” lisas Sucksdorff.

Kaks krunti südalinnas

Kaks Kivile pakutavat krunti asuvad südalinnas, ebaõnnestumise sümboliks kujunenud Tartu maantee 1 vahetus läheduses.

Kui suurettevõtja Urmas Sõõrumaa rääkis mõned aastad tagasi suurejoonelisest ideest rajada Rotermanni keskusesse Stalkeri tänav ja ajaloolisse viljahoidlasse oma kunstigalerii, siis nüüd pakub ta seda kompleksi kunstiakadeemiale. „Mul on seal hooneid mitme tuhande ruutmeetriga, kõik detailplaneeringud kehtivad ja ükski naaber ei vaidle ehitamisele vastu,” ütles Sõõrumaa. „Tallinnas on vähe kohti, kus kõik oleks nii valmis. Mina olen valmis kunstiakadeemiale kohe homme ehitama hakkama.”

Arco Vara pakub kunstitudengitele seni Admiraliteedi basseini kõrval tühjana seisvat krunti Ahtri tn 3. Tegemist on 1,3 hektari suuruse platsiga, kuhu tohib ehitada 55 000 ruutmeetrit kasulikku pinda. „Akadeemiale nii suurt maja pole vaja, kuid me saame selle lahendada trepikodade süsteemiga: ühes trepikojas asub akadeemia, teises korterid, kolmandas muud äripinnad,” arutles Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas.

Admiraliteedi piirkonnas võib ehituse hind kujuneda kallimaks, isegi kuni 1500 euroni ruutmeetrilt, sest mere läheduse tõttu nõuavad maa-alused korrused erilisi lahendusi.

Magus hipodroomi krunt on kunstiakadeemia kuratooriumi liikme Jaan Manitski omanduses. Ärimees kinnitab, et pole oma kinnistut akadeemiale pakkunud, kuid lisab, et maa-ala suuruse ja lubatud ehitusmahtude poolest sobiks akadeemia Stroomi ranna lähedusse igati.

Tartu maantee 1 istub aga Kivi kaardipakis endiselt justkui jokker. Ühelt poolt paistab, et rahalise ja juhtimisalase ebaõnnestumise tõttu ei kerki sinna mitte kunagi esindusliku rahvusvahelise konkursiga loodud uhket maja. Kuid miks ka mitte.

„Meil pole uudiseid, me pole teinud uusi otsuseid, me ei soovi sündmustest ette rutata,” lausus Kivi napisõnaliselt, kui uurisime, millise pilguga ta vaatab kinnisvaraärimeeste pakkumisi.

Kui langeb otsus, et kunstiakadeemia peab oma aukliku rahakoti lappimiseks armsa krundi maha müüma, siis eelisostuõigus on kõrval asuval City Plazal. Ettevõttega pikaajalist koostööd teinud kunstiakadeemia oleks City Plazale sama magus partner nagu kõikidele teistele pakkujatele. Kinnisvaraettevõtja võib arvestada, et traditsioon ja aura mängivad loomeinimestele nii suurt rolli, et nad soovivad näha akadeemiat eelistatult ajaloolises asukohas.

City Plaza juht Angel Andla ei tõtanud kinnitama, et tema ettevõte on valmis ehitama kunstiakadeemiale uue rendimaja juba tuntuks ja armsaks saanud projekti järgi. „Meie ei ole akadeemiale oma pakkumist teinud,” ütles Andla. „Las nad jõuavad esmalt ise selgusele, millist maja ja kuhu nad tahavad.”KoolihoonedTallinnal pole kodu pakkuda
Koolireformi käigus vabaneb pealinnas mitmeid Nõukogude ajal tüüpprojekti järgi ehitatud koolihooneid, kus nende tegutsemise tipphetkedel õppis kuni paar tuhat õpilast.

Esmapilgul näib, et majanduslikult kõige säästlikum oleks kunstiakadeemia kolimine just mõnda sellisesse koolihoonesse. Kuid linna haridusameti hinnangul pole vanad koolimajad akadeemiale sobilikud. „Me räägime kunstiakadeemia puhul täiesti teistsugusest mastaabist, kui võimaldavad vanad koolimajad,” ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

„Akadeemia puhul tuleb praegu teha otsus järgnevat 20–30 aastat silmas pidades ja kohe kindlasti ei saa seda õppeasutust pikaajaliselt hoida ajutistel pindadel või viia kusagile kõnnumaale,” lisas ta.

Linna omanduses leidub vabu krunte nii Haaberstis, Lasnamäel kui ka Mustamäel, kuid need on akadeemia vajadusi silmas pidades liiga väikesed.
Kuhu tuleb EKA?Kui Eesti kunstiakadeemia uut hoonet plaanitud kujul ei tule, on varuvariante palju. Mõned neist.