Kui ettevõttesse saabub tööinspektor

Nende kõigiga võib lähemalt tutvuda tööinspektsiooni kodulehel.

Igas ettevõttes pole kõiki määrusi täita ja jälgida muidugi vaja. Kindlasti tuleb aga täita TTOS-i ja ettevõtte tegevusala reguleerivaid määrusi.

Ettevõtte kontrollimine algab tööinspektori kohtumisest töö-andja/tegevjuhiga. Inspektor keskendub esmalt järgmistele küsimustele:

•• kuidas tööandja /tegevjuht on korraldanud tööjaotuse;

•• kas on määratud või tööle võetud töökeskkonnaspetsialist;

•• kas tööandja on korraldanud töökeskkonnavolinike valimiseks töötajate üldkoosoleku;

•• kas on moodustatud töökeskkonnanõukogu, kui seadus seada nõuab;

•• kas ja kuidas toimub tööandja ja töötajate koostöö.

Kui ettevõttes on töökeskkonnaspetsialist olemas, jätkab tööinspektor tööd temaga, kaasates ka töötajate esindajad (töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige või töötajate usaldusisik).

Kui inspektor on asutuse sellealaste dokumentidega tutvunud, minnakse vaatama töökohti, et kindlaks teha nende vastavus õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seejuures vesteldakse ka töötajatega. Kontrollreidi kokkuvõtted tehakse tööandja/tegevjuhi juures.

Mõni ei tea, mõni vilistab

Eestis on praegu veel üsna palju ettevõtteid, kus töökeskkonna tingimused ja ohutusnõuete täitmine on puudulik. Seda kinnitab tööinspektsiooni esimese poolaasta kontrollreidide statistika, mille kohaselt kaks kolmandikku ettekirjutustest esitati töö-andjaile töötervishoiu ja -ohutuse õigusaktide nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks.

Peamiste eksimustena võib välja tuua järgmised vajakajäämised:

•• ettevõttes pole töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitvat töötajat;

•• pole määratud esmajuhendamist läbi viivat töötajat;

•• pole määratud esmaabivahendite korrasoleku eest vastutavat töötajat;

•• pole kirjalikult vormistatud sisekontrolli korda ega selle analüüsi tulemusi;

•• puudub riskianalüüs või pole see nõuetekohane. (Mõnikord on tunne, et riskianalüüs on tehtud või sisse ostetud teenustööna, et seda vajaduse korral töö-inspektorile näidata);

•• töötajatega vesteldes selgub, et nad ei tunne oma töökeskkonnaga seotud riske;

•• ohutusalane juhendamine pole vormistatud nõuetekohaselt jne.

Millest need puudused töö-inspektorile kõnelevad? Kui ettevõttes puudub töökeskkonnaspetsialist, on see märk sellest, et tööandja ei tea midagi TTOS-i olemasolust või kui teab, siis lihtsalt vilistab sellele. Kui töökeskkonnaspetsialist on organisatsioonis olemas, kuid sellealane tegevus pole käima läinud, siis pole tööandja tundnud piisavat huvi spetsialisti tegevuse vastu.

www.pare.ee