Kredex soovitab ühistutel taotlusi edasi esitada

Kuigi Kredexi korterelamute renoveerimiseks ettenähtud rahad lõppesid otsa enne taotluste esitamise tähtaega, milleks oli tegelikult selle aasta 30. november, on nii Kredex kui ka majandusministeerium veendunud, et järgmisel aastal leitakse väga populaarseks osutunud ühistute kordategemise projektiks uued rahastamisvõimalused. Kiirelt uute variantide otsimise põhjuseks on eelkõige see, et toetuste jagamistesse ei tuleks pikka vahet – vastasel juhul tuleks alustada jälle venima kippuva teavitustööga. Selleks tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts juba ka valitsusele ettepaneku jätkata elamufondi rekonstrueerimise toetamist CO2 kvoodikaubanduse tuludest või alternatiivina riigieelarvest.

Nagu paljude teiste projektidega, juhtus ka korterelamutele mõeldud toetusega nii, et algul ei saadud hoogu sisse, kuid nüüd, pärast korduvaid teateid sellest, et ühistute huvi projekti vastu on nõrk ja oodatust väiksem, kasvas taotluste esitajate hulk maksimumini. Lisaks on ühistu elanikega kokkuleppele jõudmine ja dokumentatsiooni ettevalmistamine omakorda pikk protsess.

Kredexi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste soovitab aga kõikidel korteriühistutel, mis on juba suuremahulised remonditööd plaanidesse võtnud, nende ettevalmistamise ja dokumentatsiooni kordaajamisega edasi minna.

Kui asjad on aga jõudnud juba nii kaugele, et ka pangast on saadud laenusaamiseks jah-sõna, ei jäägi muud üle kui uut rahastust ootama jääda. Sellises olukorras on Eesti Päevalehele teadaolevalt juba praegu mitmeid ühistuid, mis on küll laenutaotlusele positiivse vastuse saanud, kuid sunnitud tööde alustamisega ootama, sest Kredexil sai raha otsa. „Me võtame taotlusi jätkuvalt ka ilma panga otsuseta vastu ja need majad, kes on meile dokumendid juba esitanud, saavad toetust eelisjärjekorras. Siis tuleb ühistul ainult uuesti pangale paberid esitada ja otsus ka meieni toimetada,” rääkis Seliste.

Riigieelarve on varuvariant

Tallinnas Sõpruse puiesteel asuv 162 korteriga ühistu sai veel juunikuus Kredexilt 700 000 euro suuruse toetuse, mis on senini ka kõige suurem rahasumma, millega on renoveerimist toetatud. Ühistu juhatuse esimees Anvar Kima sõnul mõlgutati remonttöödega alustamise mõtteid mitu aastat, kuid kindlust saadi juurde, kui Kredex oma toetusprojektiga 2010. aasta lõpul välja tuli. Esimehe sõnul loodetakse juba sel aastal töödega valmis saada.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Martin Miido sõnul on 2013. aastal toetuste andmisega jätkamiseks vaja viis miljonit eurot renoveerimislaenu meetme jätkamiseks ja kümme miljonit toetuse tarvis. „Esimese variandina raha leidmiseks näeme CO2 kvoodimüüki, kuid kuna kvoodikaubanduses ei ole alati kindel, milliseid projekte müüakse ja mida mitte, siis on varuvariandina rahastuse allikaks riigieelarve,” rääkis Miido.KommentaarUute rahadega saaks edasi minna

Urmas Mardi
korteriühistute liidu juhatuse liige

Toetan ministri väljakäidud sammu, et projekti jätkata saaks. Kõige olulisem on see, et raha eraldamisel ei tekiks vahet. Me juba ükskord oleme sellega näppu lõiganud – head aastad tagasi eraldas riik ühistutele kümme protsenti rahalist toetust. Masuajal riigil enam seda raha aga ei olnud ja see tekitas ühistutes väga suurt pahameelt. Ühed olid siis need, kes renoveerisid ja jäid rahast ilma. Teised ei julgenud üldse remondiga alustada. Ega seda konkreetset numbrit ei oska keegi öelda, kui paljud ühistud nüüd oma plaanid maha matavad. Mina soovin, et avaldused võetaks vastu. Kui uued rahad peale tulevad, siis saaks ikka edasi minna.