Koppel: kui Euroopa riikide abiraha suudab kasvu taastada, tunneb seda ka Eesti

„Kui pretsedenditud stimulatsioonimeetmed suudavad Euroopas "osta" tõsisema nominaalkasvu taastumise, siis paari kvartali pärast tunnetame seda ilmselt ka meie,“ rääkis Koppel.

Tema arvates on osa leevendust juba kohale jõudnud. „Ma kahtlustan, et pinge vähenemine globaalses finantssüsteemis on meile juba niigi mõju avaldanud - kui pinge oleks püsinud, oleksime omadega veelgi täbaramas seisus,“ rääkis Koppel.

Samas näitab mitmete analüütikute hinnangul näiteks Jaapani ekspordi kahanemine juulikuus nimelt seda, et majanduse elavdamiseks tehtud rahasüstide mõju hakkab juba lahtuma.

„Tõsise küsimusena püsib see, mis saab pärast stimulatsioonimeetmete mõju ammendumist,“ jagas Koppel neid kahtlusi. „Kas minnakse täiendava stimuleerimise teed – ja luuakse sellega tulevikuks üha suuremaid turumoonutusi – või on (arenenud maailma) majanduse struktuuris selleks ajaks aset leidnud muutused, mis võimaldavad kasvu ka sisemiste allikate arvel?“

Kas Eesti on globaliseerumise või oma rumaluse ohver?

Koppel kinnitas, et rahvusvaheliste trendide mõju Eestile on väga suur. „Arvestades seda, kui väiksed me oleme, on meie peamiste ekpordipartnerite – Soome, Rootsi, Saksamaa – majanduste tervis meile suhteliselt suure mõjuga,“ rääkis Koppel. „Loomulikult sõltub Eesti rahvusvahelistest trendidest. Lihtsaim näide on globaalne odava raha üleküllus, selle tagajärjel tekkinud varade hindade inflatsioon kuni selleni välja, et viimase tõttu eksisteerisid labida najal tukkuvad "ehitajad," kes teenisid 1000 eurot kuus kätte.“

Buumi ajal kasvas Koppeli sõnul erasektori laenukoormus ning kadus riigi konkurentsivõime. „Seega antud kontekstis olime globaliseerumise ohvrid – samas muidugi ei tasuks alahinnata ka oma rumaluse panust,“ rääkis Koppel.

Ruutjuure moodi majanduse taastumise graafik

Kui majanduse taastumise kõverat loodetakse näha V-, U- või W-kujulisena (V – järsk langus, järsk tõus; U – pikk langus, aeglane taastumine, W – leevenemisele järgneb uus langus), siis Koppeli arvates on kõige tõenäolisem graafik ruutjuurekujuline (√¯¯’).

„Praegust majandustsüklit vaadeldes illustratsioonina kasutatakse veel L-kujulist kuju, see tähendaks stagnatsiooni ilma sisulise taastumiseta ning praegu, kui mingi imeväike taastumine on juba justkui aset leidnud, pole see "kuju" enam nii aktuaalne,“ rääkis Koppel.

„Ise ma kaldun rohkem uskuma ruutjuure-märgi kujulist taastumist, kus stimulatsioonimeetmetega suudetakse küll mingi kasv mingiks ajaks tekitada, kuid riikliku sekkumisega, ülereguleerimisega ning majanduse realiteetide mitte arvestamisega tekitatakse periood/keskkond, mil erksamatel inimestel kaob motivatsioon näiteks ettevõtlusega tegeleda ja riske võtta,“ selgitas Koppel oma arusaama.