Konkurentsiamet: Tallinna Vee kasumlikkus on liiga kõrge

Ahahahhaahaahaaaaaa!

Kui amet poleks nii hirmus hambutu, siis hageks ta Vee alusetu rikastumise eest. Vesi peaks siis hüvitama kõik alusetult saadud tulud kahju kannatajetele.

huvitav kus konkurentsiamet eelmisel või üleeelmisel aastal oli.

... ja samal ajal arutatakse siiralt Eesti suurima infrastruktuuri Eesti Energia mahamüümise ja börsile viimise üle...

Eestlane on kohati täielik debiilik. Joob järjekindlalt kohvi lusikas tassist, karjub iga kord kui lusikas silmas on valust ning õudusest aga ei õpi.

Kui palju peab infrastruktuuriettevõtteid maha müüma, et ükskord aru saada, et see on reeglina väga suur viga?

See poleks röövimine, kui monopoolse kommunaal- või riiklikke hädavajalikke teenuseid pakkuva infrastruktuuriettevõtte kasum ei ületaks 30%. Praegusel kujul on Tallinna Vee "äritegevus" (nagu ka Eesti Energia oma) kodanike lausröövimine, milles on SAMAVÕRD süüdi nii algse ajuvaba lepingu ettevalmistanud erakond kui praegune linnas võimul olev ja tobedast lepingust ka ise kasu lõikav erakond. Tsiviliseeritud maailmas oleks asi ennekuulmatu ja skandaal ammu püsti, Eesti poliitikutel ei värahta selle sigaduse peale kahjuks ükski karvaude. Isegi konkurentsiamet on seda aastakümneid taipamatult vaikselt pealt vaadanud.

Abilinnapea jutust tuleb välja, et linnavalitsuse ainus mure vee hinna määramisel on, et see oleks Tallinna Veele majanduslikult võimalikult kasulik?

Seda ikka tead, et ennevanasti paljastati läänemaile saadetud KGB luuraja sellega, et too jõi teed lusikat alustassile panemata, torkas lusikaga silma.
Ju siis tänased kohvitajad kõik KGB luurajad, kes alustassi ei kasuta, lusikat püsti tassis pidades silma kinni pigistavad.

need eesti hirmrikkad tulevadki-ikka rahvast röövides.teistsugust valemit polegi.

Huvitav kas aktsionärid tahavad ka tulu saada, või mida Konkurentsiamet. Seega viime Eesti Energia bõrsile, täpselt nii nagu Tallinna Vee. Kuid võimalik, et aktsionärid ei taha tulu saada, vähemalt suurt tulu, või kuidas? Miks aktsionäridele tulu, saavad ilmagi elatud, aga miks siis ettevõte bõrsile viiakse?

AS-i Tallinna Vesi erastamisel tehti Jüri Mõisa linnapeaks oleku ajal 2000. aastal suuri, pöördumatuid ja strateegilisi vigu. Linna tegelik kontroll aktsiaseltsi juhtimise üle asendati vaid paberil olevate ja sisuliselt minimaalsete õigustega.
Reformierakonna, Isamaa, Mõõdukate (Sotside) ja kooganlaste häältega volikogus võttis Tallinn 2000. aastast alates lepinguga kohustuse tõsta igal aastal vee hinda nii tarbijahinnaindeksi suurenemise kui ka nn K-koefitsiendi võrra. Tollane erastamismudel andis kaks selget tagajärge – vee hind ja aktsiaseltsi kasum on stabiilselt kasvanud.
Kes hääletasid erastamise poolt?
Isamaaliidu juhtrollist eesotsas linnapea Jüri Mõisaga Tallinna Vee erastamisel on korduvalt juttu tehtud. Lisaks tollastele abilinnapeadele Heiki Kivimaale ja Liisa Pakostale olid 21. detsembril 2000 AS-i Tallinna Vesi erastamise otsustamise taga volikogu liikmed Matti Tarum, Matti Päts, Toomas Tõniste, Lauri Vahtre, Arvo Vallikivi, Aimar Altosaar ja Venno Laul. Sama üksmeelselt toetasid erastamisotsust linnavalitsuses Reformierakonna liikmed Ants Leemets ja Priit Vilba, ning Kristen Michal, Keit Pentus, Indrek Raudne ja Tarmo Leinatamm volikogust.
AS-i Tallinna Vesi erastamise otsustasid sisuliselt ka praegune Reformierakonna peasekretär Kristen Michal, kellele paneb topeltvastutuse kuulumine lisaks aktsiaseltsi erastamiskomisjoni, ja Reformierakonna linnapeakandidaat Keit Pentus.
Otsustav roll aktsiaseltsi erastamistingimuste vastuvõtmisel oli ettevõtluse eest vastutaval abilinnapeal, sotsiaaldemokraat Ivar Virkusel ja tema erakonnakaaslasel volikogus Mart Meril.
Kõik keskerakonna fraktsiooni liikmed hääletasid AS-i Tallinna Vesi erastamise vastu.