Konkurentsiamet: Tallinna Vee kasumlikkus on liiga kõrge

AS-i Tallinna Vesi raamatupidamise aastaaruannete alusel kujunes 2007. aastal ettevõtte kapitali tootlikkuseks 16,9 protsenti ning 2008. aastal vastavalt 18,1 protsenti, teatas amet.
Kuna AS Tallinna Vesi on monopoolne ettevõte, siis ei tohiks konkurentsiameti hinnangul ettevõtte varade tootlikkus ületada 8,3 protsenti.
Seega on ettevõtte kapitali tootlikkus olnud põhjendatud tasemest üle kahe korra kõrgem.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa sõnul loodavad nad, et Tallinna Vesi pöörduks võimalikult kiirest Tallinna linnavalitsuse poole, kus siis vaadataks senised kalkulatsioonid üle. „Kindlat kuupäeva pole me Tallinna Veele toimingute tegemiseks sätestanud, kuid tegema peaksid nad seda võimalikult kiiresti,“ ütles Ots Päevaleht Online’le.


Analüüs viidi läbi konkurentsiolukorra uuringu raames, mis käsitleb vee-ettevõtjate majandustegevust mitmetes Eesti omavalitsustes. Täna kehtiva seaduse järgi ei saa amet nõuda vee-ettevõtjalt hinna seadusega kooskõlla viimist, kuna hind on kehtestatud valla- või linnavalitsuse määrusega.

„Sellistes tingimustes saame me teha ainult soovituse, et nad viiksid oma majanduslikud tulemused vastava tasemeni,“ lisas Ots.

Analüüsist selgub, et Tallinna Linnavalitsus peaks vaatama üle vee hinna kehtestamise alused ning viima need vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud hinnaregulatsiooni põhimõtetega, et selle kaudu tagada hindades mõistlik kasum.

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS Tallinna Vesi peab esitama uue hinnataotluse Tallinna Linnavalitsusele ning viima oma tegevuse seadusega kooskõlla.
Ameti soovitus ja analüüs on saadetud ka linnavalitsusele ning õiguskantslerile, kellel on õigus vaidlustada riigikohtus linnavalitsuse määrus, millega veeteenuse hind on kehtestatud. 

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on linnal aga antud teemal veel raske mingisugust seisukohta võtta, sest ameti analüüsiga pole nemad tutvunud.

„Kõigepealt tuleks analüüs läbi vaadata ning seejärel saab öelda, kui majanduslikult kasulik oleks näiteks hindade muutmine,“ tõdes Boroditš.
Praegu ei osanud Borodits siiski veel selget seisukohta, mida ja kuidas muutma peaks, Päevaleht Online’le öelda. „Teema on veel väga värske ja linnale pole pöördumist tulnud.“