Kolmandik muulastest peab majandussurutise põhjuseks pronksiööd
(16)Kui umbes kolmandik eestlastest peab majandusprobleemide põhjuseks majanduse tsüklilisust, siis sama palju mitte-eestlasi näeb probleemide peamise allikana pronksiöö järel halvenenud suhteid Venemaaga.
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud ja TNS Emori poolt läbi viidud küsitlusest selgus, et kõige suurem süüdlane riigi majandust tabanud probleemides on valitsuse väär majanduspoliitika. Nii leidis 24% kõigist küsitlusele vastanutest.
Ligi viiendik vastanutest arvas, et majandusprobleemide taga majanduse tsüklilisus, kus headele aegadele järgnevad halvad ajad.
17% leidis, et majandusprobleemide põhjuseks on pronksiöö järel halvenenud suhted Venemaaga. 16% arvates aga tagasilöögid maailmamajanduses.
Ligi 70% küsitletutest piirab tarbimist
Uuringust selgus ka, et majanduse käekäigu halvenemise tõttu on inimesed hakanud oma tarbimist oluliselt piirama.
Vastates küsimusele "Kas olete majanduskasvu pidurdumisest tingituna hakanud oma isiklikku tarbimist piirama" teatas 18%, et on teinud seda olulisel määral ning 49%, et mõningal määral.
Vaid 31% vastanutest teatas, et majandusprobleemid pole nende tarbimisele mingit mõju avaldanud. 2% ei osanud oma arvamust avaldada.
Naised piiravad tarbimist rohkem kui mehed
Küsitlusest ilmnes, et naised on oma tarbimist oluliselt rohkem piirama hakanud kui mehed. Kui meestest oli oma isiklikku tarbimist olulisel määral piirama hakanud 12%, siis naistest 24%.
Märkimisväärne erinevus ilmnes ka eestlastest ja mitte-eestlastest vastajate puhul. Kui eestlastest oli oma tarbimist olulisel määral piirama hakanud 13%, siis mitte-eestlastest koguni 30%.
Keskmisest rohkem on tarbimist piirama hakanud ka eakad, madalapalgalised ning Tallinnas, Virumaal ja Lääne-Eestis elavad inimesed.
Valdav osa vastanutest leidis ka, et esmatarbekaubad on võrreldes aastatagusega Eestis oluliselt kallimaks läinud. 62% inimestest leidis, et kulutused esmatarbekaupadele on võrreldes aasta tagusega suurenenud, 27% hinnangul jäänud samaks ning vaid 7% leidis, et kulutused esmatarbekaupadele on aastaga vähenenud.
TNS Emor küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 501 inimest üle kogu Eesti.





























