Kolmandik EVP-dest on katte leidnud

Rahandusministeeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali ütles, et erastamisväärtpaberite kattevara probleemi sellisel kujul riigiametnikud ette ei näinud. Tänaseks on kattevara olemas 35 protsendil EVP-dest.

Veiko Tali sõnul pole rahvakapitaliobligatsioonid ja erastamisväärtpaberid mingi Eesti kohalik väljamõeldis, sest midagi taolist on kasutusel peaaegu kõigis üleminekumaades.

Eestis toimuva erastamise hindas Rahandusministeeriumi spetsialist küllalt kiireks ja paindlikuks. Kuna aga siin oli RKO-de väljastamise aluseks olev arvestussüsteem keerulisem kui naabermaades, osutus see ka palju kulukamaks. Tali sõnul on Eestis levinud müüt, et riik korvas RKO-dega inimeste okupatsiooniaja kannatusi ja saamata tulu. Tegelikult on aga tema hinnangul tegemist riigi kingitusega, mis võimaldas osaleda erastamisel ka neil, kel midagi tagasi saada ei olnud.

Eestis on 1,1 miljonit kollase kaardi omanikku ja üle 0,6 miljoni EVP-arve omanikku. Nominaalväärtuses on tänaseks välja antud 10,27 miljardit EVP-krooni. Samas ei tea paljud inimesed ikka veel, mida oma libakroonidega peale hakata.

Mida suurem tulu, seda kõrgem risk

Kõigepealt peaks inimene, kes otsib oma EVP-dele rakendust, ringi vaatama oma lähikonnas, kas pereliikmetel ja sugulastel on eluruum olemas ja korteriomand sellele seatud ehk maa korteri juurde ostetud. Seejärel tuleb mõelda, kas tal endal või lähedastel on olemas mõni eelisõigusega erastatav maakrunt.

Kui eelpool nimetatud tehinguist veel EVP-kroone üle jääb, võib asuda muud vara ostma, mis tähendab tegelikult väärtpaberiturule tulekut. Siin on omakorda mitu võimalust. Võib osta hüvitusfondi obligatsioone, erastamise investeerimisfondide osakuid või ettevõtete aktsiate avaliku müügi käigus aktsiaid. Siin kehtib reegel: mida kõrgem tulusus, seda suurem risk. Kõige riskantsem, kuid ka tulusam on viimatimainitud võimalus.

Kolmas, kõige lihtsam EVP-de rakendus on nendest loobumine ehk müük. Ehkki sel juhul jääb tulu väga väikeseks, vabastab müük ka kõigist edasistest probleemidest. Siiski soovitavad spetsialistid osta osakuid või aktsiaid, sest nende müügist saadav tulu ületab tavaliselt EVP-de müügist saadava.

EVP-turg on isereguleeriv mehhanism - kui turul on EVP-sid rohkem, tõuseb ka hind - ja seetõttu on bilanss iseenesest tasakaalus.

Eluruumidest on tänaseks EVP-dega erastatud 60 protsenti ja 25-le protsendile on olemas taotlused. Segasem on olukord mitteeluruumidega, mille erastamise kord pole veel paika pandud. Umbes miljard EVP-krooni on siiski sel moel rakendust leidnud. Kõige suuremad on reservid siiski aktsiate avalikul müügil, kus saab tasuda 50 protsenti EVP-dega. Prognooside kohaselt kulub selleks umbes neli miljardit EVP-krooni, kuid palju sõltub poliitilistest otsustest, millised ettevõtted sel viisil müüki pannakse.

Umbkaudu neli miljardit EVP-krooni leiab spetsialistide hinnangul katte hüvitusfondi obligatsioonide näol ja märksa enam maa ostul. Samas sõltub väga palju sellest, kuidas edeneb maareform tervikuna. Kui võtta aluseks 1993. aasta maksustamishind, kulub maa väljaostmiseks üle 6 miljardi EVP-krooni. Tänaseks on sellest kasutatud vaid üks protsent ehk 0,06 miljardit. üle kolme miljardi kuluks ka korteriomandi seadmiseks ehk korteri all oleva maa väljaostmiseks.

EVP kurss on madal, kuid stabiliseeruv

Rahandusministeeriumi omandireformi osakonna spetsialisti Andres Klaari hinnangul on EVP kurss ikka veel väga madal. Selle põhjuseks pidas ta olukorda, kus erastamine on maha jäänud väärtpaberite väljaandmisest. Hetkel maksab üks EVP-kroon keskmiselt 16 senti. Samas on EVP turul likviidne ja selle kurss sõltub nõudmise-pakkumise vahekorrast.

EVP kurss tõuseb kohe, kui Erastamisagentuur või Hüvitusfond teeb järjekordse avaliku emissiooni ja langeb kohe pärast selle lõppu. Praegu käimasoleva emissiooni kohta ütles Klaar, et need aktsiad pole eriti atraktiivsed, mistõttu investorid ei kiirusta EVP-sid eraisikuilt kokku ostma.

Praegu on EVP turumaht 8 miljardi ringis. Füüsilised isikud kipuvad endiselt müüma oma EVP-sid juriidilistel isikutele. Nädalas vahetab sel viisil omanikku keskelt läbi 20 miljonit EVP-krooni. Maad ostetakse nädalas ligikaudu 3 miljoni EVP-krooni eest. Eluruumide erastamiseks kulub praegu samal ajavahemikul umbes 20 miljonit EVP-krooni. Kokku on hüvitusväärtpabereist ja RKO-dest Klaari hinnangul tänaseks ära kasutatud 35 protsenti. Suurema osa sellest neelas eluruumide erastamine, seejärel aga ettevõtete erastamine ja hüvitusfond.

EVP käivitas Eestis sisuliselt väärtpaberituru. Kuigi EVP kurss täna kõigub, on see spetsialistide hinnangul stabiliseerunud. Samas on see väga haavatav poliitilistest otsustest, mida näitas mullusuvine langus 11 protsendi peale. Vähetähtis pole seegi, et erinevad huvigrupid on huvitatud erinevast kursist. Lohutuseks: Lätis on kohalike analoogiliste väärtpaberite kurss vaid neli protsenti nominaalist.

Tänaseks on EVP-sid kustutatud juba 4,3 miljardi eest. Kui kõik kasutusalad kokku võtta, on asjatundjate hinnangul Eestis tööaastate ja vara kompenseerimise eest välja antud väärtpaberitel kate olemas.

EVP-arve avamiseks on aega veel vaid mõned loetud päevad. Tähtaeg on 31. märts ja seda praegustel andmetel ei pikendata. Eelmisel reedel oli avamata arveid veel 0,5 miljardi eest. Kokku on inimestel EVP-arvetel 8,5 miljardit krooni. Hüvitusväärtpabereid on väljastatud 4,45 miljardi eest.

SIRJE NIITRA