Kohus: ametiühingud peavad maksma miljoneid Rootsist ära aetud Läti ehitajatele

Pisut kõrvale kaldudes - kui ametiühingud oleks korraldatud pisutki paremini ja teeksid oma tööd pisutki konstruktiivsemalt...ning ettevõtjad ei näeks töötajas ainult kulukat ressurssi ja töötaja ei näeks tööandjas vaid ahnet kapitalisti, siis sellest koostööst loksuks paljud asjad ka riigipõhiselt paika - teaduspõhine ettevõtlus, innovatsioon, spetsialiseerumine, hariduspoliitika, soodne maksupoliitika, läbimõeldum eurotoetuste jagamine jne.
See kõik on otseses sõltuvuses sellega, kuhu riik oma ettevõtlust juhib.

Tegelikkuses loeb vähemalt sama palju ka asjaolu, kas ettevõte on nö kasumi- või väärtuspõhine. Eestis on väärtuspõhiseid ettevõtteid ja ettevõtjaid muidugi imevähe - meil lased Leviehituse täna pankrotti, homme alustad Heviehitusega... Samas on ülimalt selge, et ei Coca-cola, Honda ega Nokia ei kavatse iialgi hakata tooma kaubamärki ohvriks tuleviku kasumile nii väikeses, aga suure mölalõuaga riigis, nagu Eesti. Eesti ettevõtetest on sellise mulje, et eesmärk on väärtuse, mitte kasumi kasvatamine, vaid jätnud Tele2 (küllap ka rohkem, aga mul ei tule varahommikul kohe meelde).

Praegune Eesti Vabariik on endiselt justkui augutäitja - labidamees nö. Mis loomulikult on alati teisejärguline, kuid vajalik roll. Meil on aga vaja saada labidamehest kellumeheks, kellumehest töödejuhatajaks ja töödejuhatajast projektijuhiks, ja projektijuhist ülespoole on see faas, millega Eesti peaks tegelema!

Kuni tööandja näeb töölist orjana ja töövõtja tööandjat kupjana, ei muutu mitte midagi. Ja vot siin on ametiühingutel suur töö ära teha!!!

raha makstakse ikka firmale, mitte ehitajatele.