Kiirlaenude andmisest kujuneb eeloleva paari surutisaasta tulusaim äriettevõtmine, sest eestlased võtavad seda usinamalt kiirlaenu, mida kehvemini majandusel läheb.   

Samal ajal kui Eesti majanduskasvu kärbitakse kuust kuusse nagu koera saba, arvestavad kiirlaenuandjad oma ärile tänavu vähemalt 20-protsendist kasvu. Praegu võib juba rohkem kui 100 000 Eestimaa elanikku pidada ennast kiirlaenajate ordu liikmeks.

Mobiiltelefoni piiksatusega kuni 3000-kroonise kiirlaenu pakkumist alustasid väikesed laenukontorid kõigest kaks aastat tagasi, kuid nüüd laiutab see Eestis rohkem kui miljardikroonise aastakäibega ärina.

Mitu päeva järjest vastab e-Kiirlaenu mobiiltelefoni automaatvastaja, et kiirlaenude taotluste vastuvõtmine on peatatud ja suhelda saab üksnes e-posti teel. “Majanduse jahtumisega muutuvad inimesed ettevaatlikumaks ja võtavad tarbimislaenu varasemast vähem,” väidab ühe Eesti tuntuma laenukontori BIG juhte Targo Raus.

Kinnisvarabuumi eelõhtul lõi varem alalhoidlikku maski kandnud Hansapank ühekorraga samuti gaasipedaali põhja. Nii ka nüüd.

“Tervikuna on kiirlaenud kui väikeste laenusummade kiire ja efektiivne väljastamine laenuturu trend, mis on laialt levinud kogu maailmas,” ütleb Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Herman. “Võimaldame interneti ja telefoni teel laenu-, arvelduskrediidi- ja krediitkaartide lepinguid sõlmida ning arendame oma kanaleid kliendi parema teenindamise nimel edasi.”

Kõrvus kõliseva “piiks-piiks” reklaamiga tuntuks saanud Monetti laenukontori osanike seas on Amserv Grupi suurosanik Raivo Aavisto. Kahjuks ei tõsta Aavisto oma uuest edukast ärist rääkimiseks esmaspäeval toru, ehkki varem lubas seda teha.

“Aasta esimese kolme kuu põhjal julgen ennustada, et kiirlaenude väljastamine kasvab tänavu vähemalt viiendiku võrra,” ütleb SMS Laenu osaühingu tegevjuht Aaro Sosaar. “Kuid tegelikult on selle väga noore turu kasv praegu nii tormiline ja üleüldine, et mingeid täpseid analüüse ja prognoose on väga raske anda.”

Osaühing SMS Laen oskas oma nimeks võtta kogu turunisˇi üldnimetuse ning osava tegutsemise tõttu valitseb nelja-viie suurema laenukontori seas tõenäoliselt rohkemat kui poolt Eesti turust. Vahelduva eduga tegutseb Eestis kümmekond “piiks-piiks-laenu” kontorit.

Eesti astub tänu maailma parimale infotehnoloogia levikule Vana Maailma kiirlaenuäridest arengus sammukese eespool, tõdeb Londoni Cass Business Schoolis rahandust õppinud Sosaar. Kui Ühendkuningriigis võetakse laenu sageli faksi teel, identifitseerides ennast gaasiarve numbri abil, siis Eestis kõlab vaid “piiks” mobiiltelefonis või tehakse klõps arvutiklaviatuuril.

“Tõenäoliselt kasvab kiirlaenuturg praegu just tänu sellele, et inimesed tõttavad uut toodet kasutama,” lausub Sosaar.

Turu ahenemist ja konkureerivate ettevõtete omavahelist rebimist ei paista kusagilt. Laenukontorid sõuavad avaratel vetel, mida suured pangad seni pole vallutanud. Ometi nõudis veel aastapäevad tagasi suurt kavalust ja sõnaosavust, et mõne suurpanga krediitkaardipakkumisest ära öelda.

Ent kui krediitkaardi saamiseks peab tavaliselt minema panka lepingut sõlmima, siis kiirlaen kukub arvele ühe tunni jooksul.

Laenukontoritega samal ajal lõikavad kasu ka võlgade sissenõudjad. Mõni laenukontor paneb koduleheküljele kõrvuti üles nii enda kui ka hiljem umbelaenanud klienti kimbutama tuleva inkassofirma andmed. Kiirlaenude tagasimaksmisel tekib probleeme viiendikul kuni kolmandikul klientidest. Inkassofirmade küüsi jõuab kümnendik laenajaid.

“Makseraskustesse sattunud väikelaenuklientide arv aina kasvab,” kinnitab Julianus Inkasso nõukogu liige Jaanus Laidvee. “Kuid see tõus toimub väikelaenude väljastamise mahu kasvuga samas rütmis. Proportsionaalselt pole nende inimeste hulk suurenenud, kes tagasimaksmisega raskustesse satuvad.”

Rahapuudus kasvab

Raskustesse sattunud kiirlaenaja kohta ei ole võimalik mingit sotsiaalset profiili luua, sest tegemist on väga erineva positsiooniga inimestega. Inkassofirma töökäskudesse jõuab ka vägagi tuntud isikute nimesid.   

Enamiku inkassofirma lauale jõudnud juhtumite puhul läheb võlanõue kohtuni välja, sest inimene on ennast nii lõhki laenanud, et ei leia enam ise mingit väljapääsu.

Lihtsa inimese laenukatastroofi maht on keskmiselt 20 000–25 000 krooni.

Kuna ühest kohast korraga üle 3000 krooni ei anta, siis jõutab virk laenaja tavaliselt ühe hooga kaheksast kuni kümnest kontorist raha välja võtta. Kuna probleemsete võlgnike registrisse jõutakse alles 45 päeva jooksul ja võlakontorid ei vaheta omavahel mingit infot, siis kasvab rahapuudus laenajal väga lihtsalt üle pea.

“Lõhkilaenamise põhjused on väga mitmekesised,” tõdeb Laidvee. “Laenatakse, et sõita reisile, laenatakse, et sõpradega nädalavahetusel juua, samuti kodulaenu maksmiseks ja üha sagedamini esimese kiirlaenu tagasimaksmiseks.”

Laenukontorid ise pingutavad kõigest väest, et oma väärtuslikke kliente hoida. Inkassofirma ja kohtutee jääb tavaliselt pahatahtlikele laenajatele, kes loodavad, et ega neilt keegi raha tagasi küsima ei tule.

“Kiirlaenude võtmist pole võimalik lahata majandusanalüüsiga, sest probleem on meditsiiniline,” lausub Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kiirlaenud on sama mürgipuu vili, mille küljes kasvavad kasiinod.”

Pidurdamatu kiirlaenuvõtmine näitab, et eestlastel puudub majandamisoskus, sest Josingu hinnangul ei osata välja arvutada ülimalt ebasoodsaid tagasimaksmisintresse.

“Kui turg kuivab kokku ja inimesi valdab pessimism, siis ei tehta nii kergesti emotsionaalseid otsuseid,” lisab BIG-i juht Targo Raus.