Kaupmeeste liit: hinnakujundus toimib ahelprotsessina
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on esitanud väite, et toidukaupade hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluste vähenedes. Eesti Kaupmeeste Liit peab vajalikuks täpsustada, et küsimust tuleks käsitleda kogu toiduahelas.
Statistikaameti andmetel jaekaubanduse marginaalid ei ole tõusnud, samas I kvartalis kujunes hulgi- ning jaekaubanduse kahjumiks ligi 443 miljonit krooni. Jaekaubanduse müügimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid esimeses kvartalis kokku 14%, teatas kaupmeeste liit.
Liidu tegevdirektor Marika Merilai sõnul kujunevad turul toidukaupade hinnad vastavalt nõudlusele ning pikas väärtusahelas alates põllumeestest ja lõpetades tarbija ees jaekaupmehega.
“Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele tuginedes väidan, et hinnakujundus on eri kaubagruppides vägagi erinev. Seda protsessi mõjutavad nii maailmaturu hinnad, töötlemis- ja logistikaprotsessi kui ka jaekaubanduse kulud ja toimimise efektiivsus ning pakutava teenuse kvaliteet. Statistikaameti andmetel on meie kaubanduse käibe- ja mahunumbrid kahanenud ja kasumist enam paljud rääkida ei saa,” märkis Merilai.
Tihe konkurents nii töötlevas tööstuses kui ka kaubanduses on oluliselt mõjutanud toidukaupade hindu. Konjunktuuriinstituudi toidukorvi uuringu põhjal langesid tänavu II kvartalis jaehinnad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enamusel toidukaupadest. Piimatooted odavnesid aastaga 12,8%, kanamunad 4,4% ning aiasaadused 13,3%. Odavamaks on muutunud ka leiva-saiatooted.
Tänastes tingimustes tuleb igati enam kasutada ja vahetada igapäevatöös valdkonna jaoks vajalikku informatsiooni ja toetuda läbiviidud uuringutele, näiteks EKI uuringutele.
Kaubandus on töötleva tööstuse järel Eesti suuruselt teine majandussektor, mis annab tööd üle 80 tuhandele inimesele. Neist pooled töötavad jaekaubanduses.
 |
  |
 |
