Kas Eesti majanduspoliitilised otsused toetavad ettevõtluse tulevikku?

Kas riik toetab ettevõtjat piisavalt ja kas praegu on üldse mõistlik ettevõtlusega tegelda, arutlevad EVEA president Marina Kaas, tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ja majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago.

•• Millises suunas on ettevõtluse tingimused praeguse majanduslanguse ajal liikunud?

•• Tarmo Kriis (T. K.): Ettevõtjad on olnud ikkagi päris kannatlikud. Tööandjad nägid ohtu, et suletud tööturu tõttu meie konkurentsieelised sulavad. Ettevõtluskeskkond on nüüd kohati muutunud isegi paremaks. Tööjõu palkamine on lihtsam, millega vähenevad käibekulud. Tööturg muutus paindlikumaks, mis võimaldab töötasusid sujuvalt vähendada. Palkade vähendamine näib maailmas erandlik, kuid parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Kuid samal ajal maksude tõstmisega selgelt halvendati ettevõtluskeskkonda. Edaspidine sõltub, millises valuutas toimub arveldamine alates aastast 2011. Tegemist pole mitte niivõrd küsimusega rahatähest, vaid eelarve ja majanduskriteeriumide täitmisest. Kui suudame euro tingimusi täita, siis võime kergemalt hingata. Eesti ei erine majandusnäitajate poolest Lätist: tööpuudus on sama kõrge, majanduslanguse ulatus sama sügav. Meid eristavad vaid praegused eelarveotsused.

•• Henry Kattago (H. K.): Eesti riik soosib ettevõtlusega alustamist. Töötukassa ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jagavad töötutele ettevõtlusega alustamiseks toetust, ettevõtet saab asutada interneti teel. Samal ajal on tööturult kaa-satavate inimeste kvaliteet oluliselt paranenud. Lihtsalt tuleb leida hea äriidee.

•• Marina Kaas (M. K.): Uute ettevõtete tekkimise soosimine pole praegu esmatähtis, sest olemasolevatel tuleb aidata ellu jääda. Kuid ettevõtluse on olukord halvenenud. Eesti keskkond on hea, sest on avatud, läbipaistev, turvaline ja läänelik. Eestis on olemas ettevõtlusega tegelemiseks need olulised eeldused, mille olemasolus näiteks meie idanaabri juures ei saa kindel olla. Kuid samal ajal on meie maksukoormus kõrge ja tööjõu maksustamise tase väga kõrge. Meil on väga pisike majandus, mistõttu jääb uute pisiettevõtete kasvulava väga ahtaks. Praegust poliitikat iseloomustab, et toetatakse tugevamaid ettevõtteid, kes tegelikult toetust ei vajagi, mistõttu kujutavad toetusprogrammid omalaadset tunnustust heade majandustulemuste eest. Tegemist on vaidlusega, kas tasub toetada neid, kes ise hakkama ei saa. Kuid Euroopas pannakse toetusraha just sinna, kus turg ise vabalt ei toimi. Kuid ettevõtja on Eestis hea olla, sest meie sotsiaalne staatus on paranenud: meisse ei suhtuta kui teiste arvelt rikastujasse. Riigi tasandil kuulatakse ettevõtjate arvamus enamasti ära, iseasi, kas seda ka arvesse võetakse.

•• Kas füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d) ja väikeettevõtted jäävad suurettevõtetele ja tööstusele jalgu?

•• T. K.: Mõne aasta eest registreeriti FIE-sid suurte ettevõtete initsiatiivil maksude massiliseks optimeerimiseks, millega rikuti turukonkurentsi. Riigil jäid maksud saamata ja tööstuses tekkis tööjõupuudus. See enam nii põletav küsimus ei ole. Nüüd on probleem selles, et FIE-d ei tegutse innovaatilistel aladel ja ei panusta teadus-arendustegevusse. Riik peaks ennekõike mõtlema, kuidas ergutada innovaatilist ettevõtlust, et uurimis-arendustegevus jõuaks ka väikefirmadesse. Prantsusmaal saavad alustavad ettevõtted, kes panustavad 15 protsenti arendustegevusse, kaheksaks aastaks riigilt täieliku maksuvabastuse. Meile on iga loodud ettevõte justkui hea, kuid kas meile on vaja hästi palju FIE-sid, kes tegutsevad madala lisandväärtusega valdkondades.

•• M. K.: EVEA-l ja tööandjate keskliidul on FIE-de suhtes erinevad seisukohad. FIE-de hulga plahvatusliku kasvu tekitasid suured ehitusettevõtted, kes sundisid maksude optimeerimiseks oma maalreid ja puuseppi ettevõtjateks hakkama. Tegelikult olid need inimesed tavalised palgatöölised. Seda ei saa segi ajada tegeliku elustiili ettevõtlusega, mis „fiendus” oma olemuselt on. Iseendale tööandjaks olemine on ettevõtluse algvorm, millest kõik teised ettevõtlusvormid välja kasvavad. Mina pole nõus, et paari aasta tagune FIE-de piiramiseks kehtestatud sotsiaalmaksu avansilise makse tõstmine häid tulemusi andis. Libaettevõtjad on nüüd likvideeritud, aga tegelikud elustiiliettevõtjad peavad, sõltumata oma käekäigust, maksma väga kõrget sotsiaalmaksu. Meil on 44 000 FIE-t, keda pole rohkem tähele pandud, kui süüdistatud, et osa nendest kuritarvitab süsteemi. Kui praegu sundida FIE-sid üle minema teistele ettevõtluse vormidele, siis läheks see neile osaühingu miinimumkapitali nõude tõttu üle mõistuse kalliks. EVEA toetab seisukohta, et näiteks osaühingu miinimumkapitali nõue peaks olema kordades väiksem – paar-kolm tuhat krooni. Selline nõue võimaldab töötuks jäänul alustada ettevõtlust, ilma et peaks kogu oma perekonna vara selle nimel panti panema.

•• H. K.: Riigi poliitika ettevõtete teadus-arendustegevuse toetamises on oluliselt muutumas. Suve alguses läks sinna üle miljardi krooni toetusi. Praegu töötame välja innovatsiooniosaku ja noorte alustavate innovaatiliste ettevõtete meedet. Tahame, et ei tehtaks mitte niivõrd ilusalonge, vaid toodetaks midagi uuenduslikku. Piiratud ressursside juures peab tegema valikuid ja toetatama neid, kes loovad suuremat lisandväärtust ja suurendavad riigi tulubaasi.

•• M. K.: Mind teeb murelikuks teie märkus, et ilusalonge ei peaks tegema. Väikeettevõtluses tavaliselt raketiteadust ei tehta. Eestile on vaja nii ilusalonge, pagaritöökodasid kuid ka koristusfirmasid. Need tegutsevad madala tehnoloogilise tasemega valdkondades, luues töökoha endale ja võib-olla veel mõnele inimesele. Need väikeettevõtjad peavadki keskklassi üleval, sest innovaatilisi tähti, kellest kasvavad rahvusvahelise imagoga firmad, on vaid üksikud.

•• H. K.: Me tegutseme turumajanduse keskkonnas. Tore, et luuakse ilusalonge, tore, et inimesed tahavad tegutseda. Kuid nad jätavad arvestamata konkurentsi. Tegutsetakse aasta või kaks ja kaotakse ära. Ettevõtete kadumine on riigile koormus, sest sealt tekivad töötud, kellele on vaja maksta toetusi.

•• M. K.: Ilusalonge ja pontšikuputkasid ei tee tippspetsialistid, sest nende alade inimesed lihtsalt ei saa samal ajal ülikooli teadurina või kõrgtehnoloogilises ettevõttes töötada. Kui tehakse neid ettevõtteid ja saadakse aasta aega hakkama, siis on riik juba võitnud. Selle aasta jooksul need inimesed maksid makse ega võtnud töötu toetusraha. Mikroettevõtetest läheb kaks kolmandikku kolme aasta jooksul põhja, mis on loomulik. Need inimesed õpivad vigadest ja alustavad uuesti. Eesti pangad ja ka tugimeetmed ei tunnusta läbikõrbemist. Teist korda ei taheta laenu anda ja partnerid vaatavad viltu. Ettevõtja peab üritama uuesti ja seda tuleb toetada, sest ka suured ettevõtted lähevad põhja. Tuleb aidata neid, kellel on ettevõtluse julgus säilinud. Töötute ettevõtluskoolituse läbinud inimestest alla kahe protsendi alustab tegelikult oma ettevõttega.

•• H. K.: Ettevõtluse toetusraha antakse eeldusel, et äri on elujõuline. Ebaõnnestumine pööratakse inimese vastu, et ta vastutaks selle eest, mida ta loob.

•• T. K.: Väikeettevõtted tekivad suurettevõtete ümber justkui iseenesest. Kuid katsu sa neid suuri puid ümber istutada. Sellepärast peaks riik vaatama just seda, kuidas suurendada keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet. Suurettevõtted ei vaja riigi tuge. Kuid väiksemaid tuleb panna kasvama ja neid ergutada.

•• M. K.: Ainult suurte ettevõtete najal pole võimalik toimivat elukeskkonda luua. Meil on head näited monofunktsionaalsete asulatega. Kui üks keskne suurettevõte läheb pankrotti ja väikeseid kõrval pole, siis on kogu asula suures hädas. Suvine kiire ja partneritega läbi rääkimata maksutõus oli üldse kõige suurem hoop meie ettevõtluskeskkonnale. See pani mõtlema järgmistele sammudele. Maksupoliitilised muudatused õõnestavad just väikesi ettevõtteid. Käibemaksu tõstmine vähendab tarbimist ja kütuseaktsiisi tõstmine tõstab hindu. Soomes tehakse vastupidi. Näiteks kodu remontijatel vähendati maksukoormust, mis andis tõuke ehitusturule. Meil on kriisipaketist juttu olnud, kuid toimivaid tulemusi ja samme pole näha.

•• T. K.: Aktsiiside tõstmisega ei vähenenud turg, vaid legaalne tarbimine. Raha liigub mustale turule, mida riik ei suuda kontrollida.

•• M. K.: Viina võiks küll rohkem maksustada. Meist odavam viin on vist ainult Venemaal, kuid varsti leiame väga vähe neid kaineid töökäsi.

•• Tekib mulje, te ettevõtjaks saamise või olemise kriteeriumiks on laenu- või abikõlblikkus. Ma olen jälginud Narva maantee ääres Viitna lähedal ühe kaukaaslastest perekonna tegevust, kes hakkas, piltlikult öeldes, mudaaugus šašlõkki küpsetama ja nüüd on jõudnud asfalteeritud pikamaa-autode parkla ning uhke sammastega söögimajani. Kui nad alustasid, siis nad polnud selle loogika kohaselt väärikad ettevõtjad, sest tõenäoliselt ei olnud nad laenu- ega abikõlblikud.

•• T. K.: Need on tõenäoliselt tublid inimesed, kes elavad omavalmistatud šašlõkist, mitte riigi toetustest. Eestis ei jää küll ükski hea ideega ettevõte asutamata. Pidama jääb asi siis, kui inimestel puudub kogemus või vastav haridus. Siia peab täiendus- ja ümberõppesüsteem sekkuma. Innovaatiliste ettevõtete sünd jääb killustunud ja nõrga haridussüsteemi taha.

•• M. K.: Ei maksa unustada, et kõik uuringud tõstavad probleemiks number üks ikkagi juurdepääsu kapitalile.

•• T. K.: See on kogu Euroopa häda, et riskikapitalistid siia ei jõua ning suuri asju tehakse Ameerikas ja Aasias. Euroopa on traditsiooniliselt sabassörkija.

•• H. K.: Euroopas ja Eestis valitseb ennekõike puudus uutest ideedest. See puudutab nii äriideesid kuid ka riigi poliitikat.

•• M. K.: Poliitika ei saa toetada ainult püramiidi tippu, vaid peab looma eelduse, et sinna jalamile tuleks uusi juurde. Alustavate ettevõtjate hulgast ei tohi eos välja praakida neid, kellel pole potentsiaali saada eksportijaks või kes ei suuda oma tehnoloogiat patenteerida.

•• Tallinnas on palju huvitavaid hotelle, kuid südalinnast väljaspool teenused ja tsivilisatsioon kaovad justkui lõigatult. Turistil pole samuti vanalinnast väljaspool midagi teha. Miks meil pole, nii nagu on paljudes Euroopa linnades, neid väikeettevõtjaid, kes pakuksid tänava ääres kohvi või värsket saiakest?

•• H. K.: Kellele ettevõtja selle kohviku teeb, kui tal ei ole väljaspool südalinna kliente?

•• T. K.: Välisriikides loovad väikeseid söögikohti sisserännanud, kes lihtsalt peavad kusagilt oma tegevust alustama. Eestlane ei taha ise leti taha astuda. Tehakse restoran, kuid leti taha palgatakse võõrad inimesed. Restoranide omanikud võtavad asja lühiajalise projektina, sest pole pereettevõtluse traditsiooni. Sellise suhtumise tõttu pole teeninduse kvaliteet hea.

•• Kas tänavusuvine maksutõus annab signaali ettevõtluskeskkonna jätkuvast halvenemisest?

•• T. K.: Me oleme lähiaastatel jätkuvalt olukorras, kus riik peab täiendavaid tulusid leidma. Järgmise aasta eelarves pole kulude osas olulisi järeleandmisi tehtud. Kuna enamiku erakondade programmilised seisukohad ei võimalda suuremaid muudatusi üksikisikute tulude suuremal maksustamisel, siis tõenäoliselt tõusevad ettevõtlusmaksud.

•• M. K.: Kui ettevõtete maksukoormus tõuseb üle 42 protsendi, siis majanduskasv muutub negatiivseks. Me oleme praegu selle piiri lähedal.

•• Kas ettevõtluskeskkond on ettevõtjatele väljakannatatav?

•• H. K.: Riigiasutused pingutavad selle nimel, et ettevõtluskeskkonda paremaks muuta. Meie tegevus lähtub ikkagi tervest mõistusest.

•• M. K.: Eesti ettevõtluskeskkonnale võib anda tugeva nelja. Kuid seaduste mõju ettevõtlusele ei uurita või tehakse seda viimasel hetkel ja pealiskaudselt. Ükski eelnõu ei tohiks riigikogu täissaali minna enne, kui sellele on lisatud mitu lehekülge põhjalikku analüüsi. Asjasse puutuvate organisatsioonide arvamuste lisamine peaks olema kohustuslik.

•• T. K.: Praegu on paljude majanduskeskkonda puudutavate eelnõude majandusanalüüs isegi mitte puudulik, vaid lausa vale. 90-ndate keskel, kui tööhõive küsimus oli väga terav, võeti ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid väga tõsiselt. Nüüd on jälle keeruline aeg, mis sunnib ettevõtjate arvamusi tõsisemalt võtma.