Kaevandusmaht Estonias kasvab kahekordseks

Eesti Energia Kaevandused AS (endine Eesti Põlevkivi – toim) valmistub Estonia põlevkivikaevandust esialgu plaanitust kuni poole kiiremini tühjaks kaevama. Ettevõtte arendusdirektor Kalmer Sokman tõi välja, et praegu küünib Estonia aastane kaevandamismaht viie miljoni tonnini ja vajadus seda kahekordistada tuleneb eeskätt mitme teise kaevanduse peatsest ammendumisest.

„Juba paari aasta jooksul ammenduvad Aidu põlevkivivarud ja oleme sunnitud selle karjääri sulgema. Samal ajal saab otsa ka Viru kaevanduse põlevkivivaru ja 2012. aasta kevadel peame seal samuti otsad kokku tõmbama,” osutas Sokman. „Kui me Estonia toodangumahte ei suurenda, jääb aastas saamata neli-viis miljonit tonni põlevkivi.”

Vähem elektrit, rohkem õli

Ühtlasi tuleb kaevandushiiul edaspidise põlevkivitoodangu kindlustamiseks arvestada ema­ette­võtte Eesti Energia (EE) arenguplaane. Soovib ju EE rajada lähitulevikus mitu õlitehast. „Samavõrra kui alternatiivsete energiaallikate arvel peaks vähenema põlevkivist elektri tootmine, suureneks sellest õli tootmine,” tähendas Sokman.

Kui praeguse tootmismahu juures jätkuks Estonias kaevuritele tööd kuni 30 aastaks, siis kaevandamismahu suurendamine lühendab seda kuni poole võrra.

Sokman märkis, et ligi 60 meetri sügavusel maa all tegutseva Estonia kaevanduse varude kiirem ammutamine omab ka keskkonnakaitselist aspekti. „Mida kiiremini me Estonia varud ära kaevandame, seda lühemaks jääb periood, mille jooksul me keskkonnale mõju avaldame,” viitas Sokman, pidades silmas eelkõige põhjaveele avaldatavat mõ­ju. Nimelt tuleb sajusematel aastatel kaevanduskäikudest iga tonni põlevkivi kohta välja pumbata isegi kuni 25 korda rohkem põhjavett.

Eesti Energia Kaevanduste (EEK) plaan Estonia põlevkivitoodangut peagi kahekordistada on Mäetaguse valla ärevile ajanud. Eelmisel nädalal saatis vald nii ettevõttele kui ka keskkonna­ametile vallavolikogu otsuse, mille kohaselt pole kohalikud nõus põlevkivi kaevandamisega üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate Selisoo ja Muraka raba all ning eeldataval mõjualal.

Mäetaguse vallavolikogu esimehe Veljo Kingsepi sõnul tugines volikogu mullu avalikustatud Tartu ülikooli geoloogide tehtud uuringu tulemustele. Selle kohaselt võib ligi 250 hektari ulatuses üle Estonia kaevanduse piiri ulatuv Selisoo kaevanduse tõttu ohtu sattuda.

EEK jaoks aga muudab 250-hektarilise rabalapi magusaks asjaolu, et selle all on ligi kaheksa miljonit tonni põlevkivi. „Vägisi me Selisoo alla minna ei saa – kui edasised uuringud näitavad, et kaevandamistegevus võib selle soo eksistentsi ohtu seada, siis me sinna ei lähe,” kommenteeris Sokman ammust vaidlusküsimust.

EEK limpsab keelt uutele varudele

•• 2010. aasta alguse seisuga küünib kaevelubadega kaetud põlevkivi varu 385 miljoni tonnini. Sellest oleks võimalik toota ligi 300 miljonit tonni põlevkivi.

•• Eesti Energia Kaevanduste (EEK) arendusdirektor Kalmer Sokman märkis, et isegi kui praegu Eesti suurimaks põlevkiviallikaks olev Estonia kaevandus peaks viieteistkümne aastaga ammenduma, jätkub perspektiivseid varusid edaspidisekski. Neist parimatena tõi ta välja Uus-Kiviõli ja Puhatu seni kasutamata põlevkivimaardla. Uus-Kiviõli kasutusele võtmiseks on EEK käima lükanud keskkonnamõjude hindamise. Kaevanduse aastaseks kaevandamismahuks plaanitakse kuus miljonit tonni.

•• EEK himustab ka Aidu karjääri Vanaküla jaoskonnast põhja pool asuvaid aktiivseid põlevkivivarusid, mille suurus küünib veidi enam kui miljoni tonnini. Samuti plaanib firma ligi 3,5 miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks rajada kunagise Tammiku kaevanduse põhjaserva Kose karjääri.