Juunis jätkus laenukasvu aeglustumine
Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisingumaht suurenes juunis 2,2 miljardi krooni ehk 0,8 protsendi võrra, aastakasv alanes eelmise kuu 21 protsendilt 19 protsendile.
Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul lisandunud laenumaht oli Eesti Panga andmetel ligi poole väiksem aastatagusest näitajast, jäädes alla ka nii 2006. kui ka 2005. aasta esimese poolaasta kasvule.
Laenukasvu aeglustumist saab Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnul täheldada kõikides laenusegmentides, kuid rohkem on see ilmnenud kinnisvarasektoris, mida mõjutas varasem kiire kasvu periood enim.
"Lisaks sellele, et suvekuudel ongi laenunõudlus tavapäraselt mõnevõrra väiksem, pärsivad laenamisaktiivsust muuhulgas rahvusvaheliste laenuintresside tõusu tõttu karmistunud laenukeskkond ja potentsiaalsete laenuvõtjate ettevaatlikumad hinnangud lähiperioodi majanduskasvu väljavaatele," ütles Kask.
"Sellest võib järeldada majanduse võlakoormuse tasakaalukamat arengut, mil võlg kasvab kooskõlas nominaalse tulutaseme kasvuga."
Sarnaselt eelmistele kuudele jätkus viivises olevate laenude mahu suurenemine. Üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellis kasvas mai 1,6 protsendilt 1,8 protsendini juunis. Viivislaenude mahust ligi kolmandiku moodustavad kinnisvarasektoris tegutsevatele ettevõtetele antud laenud.
Ka järgnevatel kuudel võib Kase sõnul eeldada laenukvaliteedi halvenemist, kuid pooleteise aasta ettevaates ei ole siiski näha, et see toimuks sellises ulatuses, mis võiks takistada majanduse sujuvat kohandumist või tekitaks tõsisemaid probleeme finantssektorile.
Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht kahanes 1,2 miljardi krooni võrra ning hoiuste aastakasv taandus juunis 7 protsendini. "Ettevõtete hoiuste jäägi vähenemise kõrval kasvasid jõuliselt eraisikute nõudmiseni hoiused, mida võib osaliselt selgitada puhkusteperioodiga seotud väljamaksetega," ütles Kask.
Euribori mõjul tõusid uute eluasemelaenude ja pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad juunis vastavalt 5,8 protsendini ja 6,3 protsendini. Seega tuli uutel laenuvõtjatel aastatagusega võrreldes maksta keskmiselt ligi 0,5 protsendipunkti võrra kõrgemat laenuhinda.
Pangad teenisid teises kvartalis 1,6 miljardit krooni puhaskasumit, mis ületas esimese kvartali kasumit küll enam kui 80 protsendi võrra, kuid sisaldas mitmeid ühekordseid tulusid. Pankade tegevuse kasumlikkusele mõjuvad ebasoodsalt kaasatava ressursi kallinemine ning varade allahindluse kasv.
 |
  |
 |
