Juristi abi: Millised maksukohustused toob kaasa välismaal töötamine?

Riigiti on need erinevad ja kui töötada teisel maal püsivamalt, on suur tõenäosus, et mõnda maksu tulebki hakata tasuma töökohariigis. Pikemat aega mujal töötajate puhul muutub oluliseks ka residentsuse küsimus: kas isikut saab enam pidada Eesti residendiks? Sellest sõltub suuresti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustus.

Üldjuhul jääb inimene Eesti residendiks, kui ta töötab ja elab välisriigis alla 183 päeva. Kui ta viibib teises riigis aga kauem kui kuus kuud, võivad mõlemad riigid pidada teda juba oma residendiks. Kummale riigile sellisel juhul makse maksta, sõltub sellest, kas riikide vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise kokkulepe.

Kui aga välisriigis viibitakse töö tõttu 12 järjestikust kalendrikuud, vabastatakse palgatulu Eestis tulumaksust, juhul kui see on välisriigis maksustatud ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Siiski on selline palgatulu vaja füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida.

Et maksuküsimustes selgusele jõuda, on kõige mõistlikum uuri­da maksu- ja tolliametist varakult, milline maksukohustus on võimalik konkreetses riigis töötades.

Välisriigis tööle asudes tuleks tööandjalt ka uurida, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maksmine (kas selle peab kinni tööandja või tuleb ise tasuda). Võimatu pole seegi, et töötajal endal tuleb välisriigis saadud tulu kohapeal deklareerida ja deklaratsioonid sealsele maksuhaldurile esitada.

Välisriigis tööta jäämine

Nii ravi- kui ka töötuskindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu on laekunud maksud. Töötuks jäädes on isikul niisiis tavaliselt õigus töötushüvitisele riigis, kus ta viimati töötas. Kui enne töötuks jäämist töötati mõnes teises riigis, peaks ka hüvitist taotlema seal. Jälle tulevad mängu näiteks kindlustusstaaži arvutamise erinevad reeglid. Näiteks Eestis töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isikul olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Ühtaegu võib vastav töötuskindlustusstaaž olla kogutud ka teistes liikmesriikides töötades, kui seda tõendatakse ametliku tõendiga.

Lisaks maksuhalduri käest saadavale infole tasub enne välisriiki tööle suundumist, aga ka enne töötajate pikaajalist välisriiki lähetamist uurida võimalikke maksu- ja kindlustusküsimusi haigekassast ja töötukassast. Viimati nimetatu koordineerib ka Euroopa Komisjoni poolt loodud töövahendusvõrgustikku EURES, kust saavad infot nii tööotsijad kui ka tööandjad.