JURIST SELGITAB: Tööleping ja töövõtuleping on kaks eri asja

Tööd teha ja selle eest tasu saada võib mitut liiki lepingu alusel. Neist ainult üht – töölepingut – reguleerivad tööseadused. Teiste lepinguliikide puhul tööseadustest (töölepingu-, palga-, puhkuse-, töö- ja puhkeaja seadusest) abi pole.

Kõige rohkem sõlmitakse töölepingute kõrval töövõtu- ja käsunduslepinguid, mille kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Inimene, kes on sõlminud töö-võtu- või käsunduslepingu, ei saa nõuda puhkust puhkuseseaduse alusel, regulaarselt makstavat vähemalt alammäära suurust palka palgaseaduse alusel ega hüvitusi, mis on ette nähtud töölepingu seaduses töölepingu lõpetamise puhuks. Nagu öeldud: tööseadused on vaid neile, kes töötavad töölepingu järgi.

Töövõtuleping

Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja “valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse” (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse.

Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu.

Tööleping

Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise.

Käsundusleping

Keerulisem on vahet teha töölepingu ja käsunduslepingu vahel, sest mõlemal juhul tehakse tööd protsessina. Võlaõigusseaduse järgi kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja aga peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsund on otsekui volitus tegutsemiseks mingi eesmärgi saavutamise nimel. Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema.

Käsundisaaja võib ise otsustada, kuidas kõige paremini eesmärgini jõuda. Kuid seejuures peab ta tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning ära hoidma käsundiandja vara kahjustamise. Lepingus võib kokku leppida, et tasu makstakse teatud ajavahemiku järel (näiteks kord kuus) või pärast käsundi täitmist.

Kui inimesega on küll sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, kuid tal tuleb tööd teha tellija või käsundiandja juhtimise ja kontrolli all, siis on sisuliselt tegemist töölepingulise suhtega. Sel juhul võib töötaja vaidlustada lepingu olemuse, nõudes oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks.

Leping juhatusele

Millal eelistada töölepingule käsunduslepingut?

•• Et töölepinguseaduse paragrahvi 7 punkti 10 kohaselt ei kehti nimetatud seadus juriidilise isiku organi (nõukogu, juhatuse jms) liikme suhetele juriidilise isikuga, siis on õige sõlmida äri- või mittetulundusühingu (sh korteriühistu) või sihtasutuse juhatuse jms liikmega just käsundusleping, mitte tööleping.

Tüüpilised käsunduslepingud on ka näiteks ehitusjärelevalve leping ja advokaadiga sõlmitav õigusabi osutamise leping. H.T

Tööleping

Töölepingus peavad

olema vähemalt:

•• poolte andmed;

•• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;

•• tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;

•• ameti- või kutsenimetus ja tööülesannete kirjeldus;

•• töö tegemise koht, palgatingimused, tööajanorm;

•• töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alus lisapuhkuseks;

•• töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad;

•• viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.