Jaan Õmblus: devalveerimise eitamine muudab meid Läti prügikastiks

Eelkõige nende kaela, kes paiknevad lähedal ja ei ole devalveerimise positiivsest majanduslikust mõttest üldse aru saanud. Üks esimesi löögi alla sattujaid on Eesti.

Devalveerimine võimaldab Lätil turgutada eksporti ja pidurdada importi ning seeläbi hakata riiki raha sisse tooma ja oma rahanälga ravima. Läti odavnevate toodete ostmine muutub meile väga soodsaks, eriti majanduskriisi vähenevate tulude tingimustes. Sinna me enam suurt midagi müüa ei suuda – keegi lihtsalt meie seniselt hinnatasemelt enam ei osta ja koduste kõrgete kulude tõttu ei saa me ka hindu alandada.

Läti saadab oma probleemid üle piiri siia

Devalveerimise tulemusena Läti ettevõtlus areneb, meie oma kuivab kokku. Lätis hakkavad maksutulud taastuma, meil kaovad üha kiirenevas tempos. Läti saab oma riigieelarve tasakaalu, meid tabab üks kärpelaine teise järel. Läti hakkab taasavama koole, haiglaid ja rahastama rohkem politseid. Meie hakkame koole ja haiglaid alles sulgema ning politsei palgarahad jätkavad vähenemist.

Lätis hakkavad taastekkima töökohad, meie tööpuuduse kasv saab täiendava hoo. Lätil tekivad taas riigieelarvelised vahendid inimestele vajalikke toetusi maksta – meie seda varsti enam ei suuda. Läti stabiliseerub, meil saab olema üha rohkem kuritegevust. Ühesõnaga Läti saab hulga plusspunkte ja meie hulga miinuseid – Läti ekspordib oma probleemid meile.

Eesti peaks devalveerimisega kaasa minema. Vähemalt samal määral, kui seda teeb Läti, sest siis ei saa Läti oma probleeme meie kaela lükata. Kui me aga devalveeriksime rohkem, siis hoopiski lükkaksime meie oma probleeme veel Läti kaela. Ühesõnaga toimub sedasorti mäng, et kes devalveerib rohkem ja kiiremini, see võidab teiste arvel. Tulenevalt sellest ei tohiks me ka väga kaua kaalutleda ja aega kaotada, kui Läti on devalveerinud. Mida pikemat aega meie uued valuutakursi vahed püsivad, seda suuremat kahju võivad need tekitada.

Konkureerivate devalveerimiste laine ei jääks sellisel viisil mitte ainult Eesti ja Läti vahele, vaid kaasa tuleks ka Leedu ning miks mitte ka teised riigid. Balti valuutade vastu on rahvuslikud valuutad odavnenud juba Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Kasahstanis – ei saa välistada nende riikide rahade edasist odavnemist. Seega ei oleks Läti ja Eesti devalveerimised mitte trendi algatajad vaid üldise konkureeriva devalveerimislaine jätkajad.

Devalveerimine võib välistada euro tuleku

Oluline on see, millisel määral latti devalveeritakse. Teatud hinnangud on 20-30%, valuutakauplejad on tulevikutehingute põhjal väitnud isegi, et üle 50%. Püsimaks konkurentsis peab Eesti devalveerima vähemalt samal määral. Kui Eesti krooni devalveeritakse aga üle 15%, siis langeme välja ERM II vahetuskursi süsteemist, milles püsimine on aga euro käibelevõtu eeltingimuseks. Seega devalveerides üle 15% kaotame õiguse eurole.

Devalveerimine võimaldaks Eestisse uuesti hakata välisraha saama. Täna ootavad välismaised laenuandjad ja investorid devalveerimist. Kõik on veendunud, et see seisab Balti riikides lähemas või kaugemas tulevikus ees ja seega ei soovi keegi siia raha paigutada. Devalveerimise ootamine lõpetatakse vaid siis, kui see on ära olnud. Seega oleks devalveerimine kui vabastav stardipauk, mis annaks rohelise tule uutele rahavoogudele siia. Rahavood tähendaks aga arengut.

Devalveerimine puhastaks ka bilansid ja muudaks ärikeskkonna tervemaks. Kõik ootavad täna silmapiiril suuri laenukahjusid ja pankrotte. Devalveerimine tooks maksejõuetuse skeemid koheselt pinnale ja need lõpetataks läbi pankrottide üpris kiiresti. Deflatsiooniga jõutaks pikapeale samale tulemusele, kuid siis toimuks bilansside puhastumine ja probleemide mahakandmine lihtsalt pika ja vinduva aja jooksul. Miks kaotada aega, kui majanduse saaks puhastada kiiresti ja kohe minna edasi? Aeg on raha.

Kui devalveerimisel on nii palju plusse, miks siis sellega nii hirmutatakse ja miks selles tonti nähakse. Probleem peamiselt selles, et kohalikud kroonides olevad varad hinnataks täpselt devalveerimise protsendi võrra alla. Eurotsooniga võrreldes jäävad kroonivarasid omavad inimesed vaesemaks – Euroopa Liidus käies tunneme, et ei saa enam sellisel määral kulutamist lubada, kui varem.

Eurolaenude tasumiseks peame peale devalveerimist rohkem kroone leidma ja see võib tuua kaasa üldise maksejõuetuse laine, kodude sundmüügid ja muid pingeid. Kallimaks muutuvad ka kõigi nende riikide kaubad, mille vastu meie kroon nõrgenes. Samas, kui meie majandus läheb rohkem käima, siis muutume ka jälle rikkamaks ja maksejõulisemaks tagasi.

Seega on devalveerimisel nii plusse kui ka miinuseid. Kui Läti devalveerib ja Eesti ei peaks aga järgnema, siis koondub Balti majandustegevus üha suuremal määral Lätti ja Riia tähtsus Tallinnaga võrreldes kasvab veelgi. Vältimaks Riia mõjuvõimu liigset suurenemist ei tohiks me devalveerimisse liiga kinnisilmi eitavalt suhtuda. Juhul, kui Eestis on mõistust, siis katsuks seda rakendada.