IMFi laen Lätile takerdub Rahvapartei vastuseisu taha

Samas on kõik ülejäänud koalitsioonierakonnad IMFiga sõlmitavale lepingule alla kirjutanud. Oodatud laen on juba praeguseks esialgu loodetud saabumistähtajaga võrreldes mitu kuud hiljaks jäänud.

Kuigi eile märkis ka Roheliste ja Talunike Liidu juht Augusts Brigmanis, et erakond ei toeta IMFi tingimusi „täiel määral,“ soostusid nad täna siiski laenuandjate nõudmistega. Samas tahavad rohelised teada, mil viisil hakatakse laenu tagasi maksma, vahendas Reuters.

Rahvapartei juht Mareks Segliņš tõdes aga, et riigis on vaja läbi viia reforme, kuid IMFi tingimused on liiga karmid ja laenu andmine ise ülikeeruline, vahendas LETA.

"Ma ei tahaks inimestele valetada ja varjata, aga septembris või oktoobris võidakse inimesed seada fakti ette, et 500 miljoni lati (11 miljardit krooni) suurune kärbe võib olla valulik samm, mis mõjutab igat sektorit ja kodanikku," ütles Segliņš.

IMF nõuab Lätilt 500 miljoni lati (11 miljardit krooni) ulatuses järgmise aasta eelarve kärpimist, vahendas Reuters. Vastutasuks saaks riik selle kärpe eest IMFilt 200 miljonit eurot (3,1 miljardit krooni).

Läti peaminister Valdis Dombrovskis lükkas aga kuuldused laenuga seotud raskustest ümber ning kinnitas, et pensionite järjekordne alandamine pole esialgu plaanis. Käibemaksu tõstab valitsus tema sõnul üksnes juhul, kui eelarvedefitsiiti ei õnnestu teiste vahenditega vähendada, vahendas LETA.

Ka president Valdis Zatlers märkis, et IMFi nõudmised ei tohiks riigi kodanikele ebameeldivaid üllatusi valmistada.

Kokkulepe olemas, kuid veel saladuskatte all

Iga koalitsioonierakond sai LETA teatel eile 14-leheküljelise konfidentsiaalse ingliskeelse dokumendi, millega tuli tänaseks põhjalikult tutvuda. Kuna dokument avaldatakse alles pärast allkirjastamist, on mitmed poliitikud keeldunud sellest rääkimast.

LETA andmetel näeb dokument ette, et järgmise aasta riigieelarve defitsiit ei tohi olla suurem kui 8,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Samuti on välja toodud mõned ettepanekud, nagu käibemaksu tõstmine 23 protsendile, astmelise tulumaksu kehtestamine neile, kes teenivad rohkem kui 500 latti kuus (11 000 krooni) ja pensioniea tõstmine.

Zatlers rõhutas aga, et koostöö IMFiga on Lätile vajalik.

Käibemaks tõuseb 23 protsendile

Läti on juba nõustunud Euroopa Komisjoni ettepanekuga tõsta käibemaksu 23 protsendile, et saada nii 1,2 miljardi lati (26,7 miljardit krooni) ulatuses Brüsselilt laenu.

IMFi järgmine delegatsioon peaks Lätit väisama septembris, mil peaks selge olema, milliseks kujuneb 2010. aasta eelarve.

Läti otsustas sel aastal juba kärpida pensioneid 10 protsendi võrra, samas vähenevad pensionid töötavatel pensionäridel koguni 70 protsenti. Keskmine pension väheneb tänavu 18 lati (403 krooni), järgmisel aastal 15,7 lati (351 krooni) ja ülejärgmisel aastal 16,34 lati (366 krooni) võrra.

Majanduskriisis Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) suurust rahasüsti. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid.

Töötus võib tõusta pea 16 protsendini

Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud langusesse ja tööpuudus kasvab pidevalt. Pahameel valitsuse vastu viis 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi ja vähendati riigiametnike palka 20 protsenti. 27. jaanuaril ja 3. veebruaril kogunesid talunikud mitmes piirkonnas, et tõmmata võimude tähelepanu majanduskriisi tõttu halvenenud põllumeeste olukorrale.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi langeb Läti majandus tänavu 13,1 ja järgmisel aastal 3,2 protsenti. Riigis kerkiks töötus ametlikel andmetel selle aasta lõpuks 15,7 protsendini.