IMF: reservide kasutamise kõrval võiks Eesti ka laenata

** Mil­li­ne Ees­ti järg­mi­se aas­ta ee­lar­ve­de­fit­siit tei­le tun­dub, kas see jääb lu­ba­tud kol­me prot­sen­di pii­res­se?

Kin­ni­ta­tud ee­lar­ves on de­fit­siit ole­ne­valt mõõtmis­vii­sist 1,6 või 1,9 prot­sen­ti. Kuid tões­ti jäi mul­je, et ma­jan­dusväl­ja­vaa­te pi­de­va hal­ve­ne­mi­se tõttu usu­tak­se, et ka Ees­tis pai­sub de­fit­siit üle kol­me prot­sen­di.

** Kas va­lit­sus tut­vus­tas sel­leks pu­huks ka en­da la­hen­dus­va­rian­te?

De­tail­selt me ühte­gi la­hen­dust ei aru­ta­nud, kuid ilm­sel­gelt saa­vad need ol­la kas min­gi­te ku­lu­tus­te kär­ped või tu­lu­de suu­ren­da­mi­ne.

** Kus teie hin­nan­gul neid kär­peid te­ha an­naks?

Need on po­lii­ti­li­sed ja iga rii­gi su­verään­sed ot­su­sed. IMF sel­les­se vä­ga ei sek­ku. Küll aga vaa­ta­me neid ot­su­seid siis, kui need on teh­tud, ja hin­da­me, kas nad on ma­jan­dus­li­kus mõttes teos­ta­ta­vad või mit­te. Ent meet­me­te koos­ta­mi­ne on ik­ka­gi va­lit­su­se üle­san­ne.

** Ju­hul kui riik pöör­dub IMF-i poo­le, an­nab ta ju sel­le­ga ära osa oma su­verään­su­sest. Näi­teks Lä­tis teeb ras­keid ot­su­seid va­lit­su­se ase­mel IMF.

Lät­la­sed lan­ge­ta­vad ik­ka­gi ise neid ras­keid ot­su­seid.

** Ent Lä­ti rii­gi­le an­nab soo­vi­tu­si ju IMF.

Lä­ti pu­hul rää­gi­me vii­ma­se ka­he nä­da­la jook­sul toi­mu­nud sünd­mus­test. Sel­lis­tes olu­kor­da­des on dia­loog vä­ga in­ten­siiv­ne ja et­te­pa­ne­kuid võib tul­la mõle­malt poolt. Te­gu po­le ühe­suu­na­li­se tä­na­va­ga.

** Pal­jud eest­la­sed on mu­res Lä­tis toi­mu­nu pä­rast. Kas on min­geid­ki mär­ke, et ka Ees­ti on sa­ma­su­gu­ses ohus?

Kriis ta­bas Lä­tit siis, kui vä­ga olu­li­ne ko­du­mai­ne pank oli kok­ku kuk­ku­nud. Eri­ne­valt Lä­tist po­le Ees­tis ko­ha­lik­ke pan­ku ja teie ee­lar­ve po­sit­sioon on mi­ne­vi­kus pal­ju pa­rem ol­nud.

** Sa­mas on ka vä­ga suu­red lää­ne pan­gan­dus­ni­med tä­na­vu la­ka­nud ek­sis­tee­ri­mast. Kes ütleb, et sa­ma ei juh­tu Skan­di­naa­via pan­ka­de­ga?

Kui ju­ba põhja­la pan­gad kok­ku ku­kuk­sid, siis viiks see en­da­ga põhja vä­ga pal­ju ini­me­si. Kuid prae­gu­seks on Põhja­maa­de pan­ku toe­ta­tud mär­ki­misväär­se­te abinõude­ga, see­ga on Bal­ti­maa­del ole­mas tea­tud mu­ga­vus­ruum.

** Kas in­ves­to­rid ja ra­ha­tu­rud üld­se tee­vad Lä­til ja Ees­til va­het nii, na­gu IMF se­da näeb, või on Bal­ti­kum üks, sa­ma prob­lee­mi­ga turg?

Ka­het­susväär­ne küll, aga ühe mõõdu­puu­ga mõõtmist tu­leb et­te. Ent tei­salt on näi­teks rei­tin­gua­gen­tuu­rid rii­ki­del va­het tei­nud ja se­da eri­ti vii­ma­sel ajal. Ning krii­sio­lu­kor­ras on ini­me­sed pal­ju tä­he­le­pa­ne­li­ku­mad kui hea­del ae­ga­del.

** Kas te Ees­ti va­lit­su­se­ga ka võima­lik­ku lae­nu aru­ta­si­te?

Ees­ti ei va­ja IMF-i tu­gi­lae­nu ja aja­lu­gu näi­tab, et Ees­ti suu­dab as­ja­de­ga omal käel toi­me tul­la. Küll aga rää­ki­si­me rah­vus­va­he­lis­telt või re­gio­naal­se­telt aren­gu­pan­ka­delt lae­na­mi­sest.

** Kas Ees­ti va­jab prae­gu lae­nu­ra­ha?

Põle­ta­vat lae­nu­va­ja­dust po­le, ku­na Ees­til on pii­sa­vad re­ser­vid, mil­le­ga kaks-kolm aas­tat vas­tu pi­da­da. Sa­mal ajal oleks soo­vi­ta­tav kõiki neid re­ser­ve mit­te ära ka­su­ta­da ja sel­leks on kaks moo­dust – esi­me­ne, olu­li­sem on ee­lar­ve­de­fit­sii­di vä­hen­da­mi­ne ning tei­ne ku­lu­tus­te osa­li­ne kat­mi­ne lae­nu abil, miks mit­te.

** Sel­gi­ta­ge Ees­ti ini­mes­te­le, miks on eu­ro­le üle­mi­nek täh­tis, kui sel­leks peab näi­teks eri toe­tu­si kär­pi­ma või külmu­ta­ma.

Võib-ol­la po­le see ka­su üksi­ku­te ma­ja­pi­da­mis­te näi­tel tões­ti vä­ga häs­ti näh­tav, sest nen­de jaoks po­le va­het, kas nad saa­vad kroo­ne või eu­ro­sid. Kuid eu­ro vas­tuvõtmi­ne tä­hen­daks Ees­ti lõplik­ku ja ot­sus­ta­vat in­teg­ree­ru­mist Eu­roo­pa­ga. In­ves­to­rid tun­nek­sid end kind­la­malt, teie int­res­simää­rad olek­sid Eu­roo­pa­ga lä­he­malt seo­tud. Tõsi on siis­ki, et ot­sest mõju tun­taks val­da­valt mak­ro­ta­san­dil.