IMF ikkagi nõudis Lätilt lati devalveerimist
(1)
Lätlaste aruandekohustus IMF ees on raskem kui Nõukogude ajal Moskva ees
Läti majandusleht Biznes &b Balija on saanud pilgu heita dokumendikoopiatele Rahvusvahelsie Valuutafondi (IMF) ja Läti vahelistest kõnelustest. Ajalehe väitel IMF ikkagi nõudis Lätilt sisuliselt 15%-st Läti lati devalveerimist. Teise variandina pakuti Lätile kiirendatud korras üleminekut eurole, küll uue vahetuskursi alusel.
Esimese variandiga polnud nõus Läti, teisele oli aga kategooriliselt vastu Euroopa Komisjon. The Baltic Course kirjutab, et lõppkokkuvõttes IMF tunnistab riske abiplaani teostamisel. Põhimõtteliselt tuleb abilaen Lätile jupikaupa. Samuti peavad lätlased pidevalt oma sammudest IMF-le aru andma.
Bizness&Baltija väitel on Lätile seatud nõuded ja aruandekohustus on raskem kui Nõukogude ajal. Läti valitsus, Läti rahandusministeerium, Läti keskpank, Läti finantsturgude komisjon peavad kokkuvõttes saatma IMF-le 6 raportit päevas, ühe nädalase raporti, 13 kuupõhist raportit, neli kvartaalset raportit ja ühe ühise aastaaruande.
IMF delegatsiooni juht Lätis, aga tegelikult ka Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides Christoph Rosenberg (muuseas käis just hiljuti Eestis) vaidleb oma blogis vastu väidetele, et IMF soovis Läti raha devalveerida. Samuti toob Rosenberg välja mitu asjaolu, miks devalveerimine ei toimiks.
Selle kohta mis juhtus aga Argentiinas, mille kordumist Lätis kardetakse, võib lugeda siin.
 |
  |
 |
