IMF maalib oma raportis välisinvestorite toetusest ilma jäänud ning rahvusvaluutade stabiilsuse säilitamisega vaeva nägevatest Ida-Euroopa riikidest üsna musta pildi, keda on kriisi süvenemisel ootamas sattumine allakäiguspiraali, vahendas ajaleht Financial Times. IMF märkis, et eriti haavatavad on riigid, kus suurem osa siselaenudest on välisvaluutades, nagu Eesti, Läti ja Serbia.
Raportis tehakse ettepanek, et eurotsooni tingimusi võiks majanduskriisi tõttu leevendada, et seni eurot mitte kasutavad Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid liituda euroga omamata kohta Euroopa Keskpanga nõukogus.
"See kuidas üksikud riigid suudavad kriisile vastu seista, on täiesti erinev," kinnitavad raporti autorid, kes võrdlesid Poolat ja Tšehhit. Raskustes Läti, Ungari ja Ukraina on pidanud abi saamiseks juba pöörduma IMF-i poole.
IMF-i teatel näevad Ida-Euroopa finantsturud võlaaukude tõttu välja nagu šveitsi juust. Nii haigutavad majanduskriisis kõige enam kannatanud Venemaa turgudel 34 miljardi dollari ja Poolas 59 miljardi dollari suurused augud.
Raporti autorite arvates tuleb kogu regioonis refinantseerida välisvõlgu 413 miljardi dollari ulatuses ja jooksevkonto defitsiidi katteks anda 84 miljardit dollarit.
Regiooni pangad sõltuvad suures osas Lääne-Euroopa kontsernide toetusest, mis võivad seista Ida-Euroopas silmitsi sellega, et neil tuleb korstnasse kirjutada 160 miljardit dollarit. Suurpangad vajavad toetuseks vähemalt 100 miljardi dollari ulatuses uut kapitali.
IMF kutsub raportis üles kogu Euroopat hõlmavaks tegevuseks kriisiga võitlemisel, kus omapoolset strateegiat peaksid rakendama ka Euroopa Liit ja Euroopa Keskpank.
Raport tõdeb, et kriisi jätkumine võib tuua kaasa valuutakomitee süsteemide kokkuvarisemise, mis paistavad üha jätkusuutmatumad, pidades eelkõige silmad Balti riikide fikseeritud valuutakursse.
IMF on valmis aitama Euroopa finantsturge 186 miljardi dollari ulatuses, pakkudes omalt poolt välja lühiajalise likviidsuse toetamise, makromajandusliku stabiilsuse, pankade rekapitaliseerimise, Ida-Euroopa pankade restruktureerimise ja võlgade restruktureerimise.
Praeguste kriteeriumite järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst; riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist ja riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Euroga on praeguseks liitunud kuusteist Euroopa Liidu liikmesriiki.
