IMF: Eesti ei tohiks välistada täpselt kavandatud maksutõuse

IMF nõaundeid ignoreerida, nad alati soovitavad tõsta makse. Eks see ole raharaskustes lihtsaim tee. On aga ka valeim tee, sest on oksa millel istud saagimine. Need valitsusametnikud (IMF pole muud kui valitsustevaheline valitsusasutus) ei oska mõelda, uus raha ei tule riigist, uus raha tuleb ainult ärist. Seega ära riku, sae äri, mida kõrged maksud ju teevad..

Vägisi nülivad oravalt koheva kasuka...

kui äri paraneb suurenevad maksud iseenesest, sest äri maksustavad kasumid on suuremad. Sellest saab aru isegi USA eelarvejuht, kes täna rahustab suure eelerarvedefitsiidid osas USAs, sest äri paranedes defitsiit kiirelt asendub surplusega. Seega vaja on teha äri ja igati aidata äri.

valitsussektor Eestis saab äri aidata nii et raiskab vähem, siis jääb rohkem ressursse äri aitamiseks. Katsuge ikka anda rohkem ja rohkem funktsioone erakätesse, nagu sport, teater, kunst. Need valdkonnad teevad rahakogumist ersektoris, riik astub siit kõrvale.

See valitsus tõstab maksusid, see on selge. Aga nagu kärbete ja laenuga, teeb seda ühe või kaheaastase hilinemisega.

"Kogemus näitab samas, et täpselt ja hästi kavandatud maksutõstmised annavad kiiret efekti.“

Nii see paraku on. Meie tingimustes annaks kõige kiirema ja ka kõige valutuma efekti mõneprotsendine üksikisiku tulumaksu tõus, mida maksumaksja eriti ei märkagi. Aga reformile ja IRL-le on see nii püha lehm, et nad on nõus isegi riigi hävitama, aga oma kukrut nad üldsuse hüvanguks kergendama ei hakka.
Iseküsimus, milleks seda maksuraha kasutada - ennekõike peaks see olema mõeldud tuleviku investeeringuteks (näit. euroraha kaasfinantseeringud, uued töökohad jms.). Meie valitsus võtab selleks aga hoopis laenu??? Hea, et veel SMS laenu ei võta ..... Selline jäärapäine valitsus ei saa kaua kesta!

Jaa, muidugi, makse tõsta. Suure sisetulekuga inimestel ja ettevõtte tulumaks taastada tagant järgi ning seda maksavad ainult pangad. Kelle kätte jooksis ebamoraalsel tulumaksu nullistamisel kümneid miljardeid kroone. Samuti pangad peavad loobuma poolest laenude tagasimakse summast. Lihtsalt ja loogiliselt saavad heastada oma ebamoraalse-jõhkardliku laenukampaania tagajärjed. Muidugi, hea soovitus IMF-lt.

Me peaksime esmalt vaatama, kus ja kes me oleme maailmaturul. Kes on meie otsesed konkurendid? Meie konkurendid ei ole Norra ja Rootsi vaid pigem need kelle elujärg st infra, haridustase jne on samal tasemel ehk pigem Poola, Tšehhi, Läti, Leedu, Venemaa. Kui me tahame vabalt liikuvate ressursside tingimustes investeeringuid enda juurde meelitada, peame me olema atraktiivsed. Võime ju öelda, et näe kuidas Rootsis on kõrged sotsiaaltoetused ja nad ei langeta neid ka hädas. Tuletaks aga meelde, et see riik võttis ühe laksuga mitukümmend protsenti kogu rahvalt ära läbi devalveerimise. Sama on teinud ka paljud teised riigid. Meie aga vastupidi muudame ennast veel konkurentsivõimetumaks tõstes makse ja hoides rahakurssi üleval. Ettevõtjana ma ei saa aru sellest kuidas me ainult oma nina ette vaatame. Majandusteadlased võiks vähemalt üritada luua mingisugust pilti meie majanduse konkurentsivõimest ja siis see info aluseks võtta edasistel otsustel.

Ajakirjanikule (või toimetaja Mikk Salu'le isiklikult): defitsiit miinus kolm protsenti on sama, mis ülejääk pluss kolm protsenti. Samuti ülejääk -3% on sama, mis puudujääk 3%. Segaduse vältimiseks ei kirjutata tavaliselt ülejäägist kui negatiivsest puudujäägist. Ehk: miinusmärgid numbir ees on taas kord üleliigsed.

Sarnaselt kasutatakse ka negatiivset majanduskasvunumbrit majanduslanguse tähistamiseks. Paljud Eesti poed kasutavad küll "allahindlusi -50%", mis peaks tähistama tegelikult juurdehindlust, kuid taoline poeaknastiil ei peaks jõudma üleriigilisse (kvaliteet???)ajalehte.

PS poolkorrektne oleks rääkida "-3%-defisiidikriteeriumist" ehk defitsiidikriteeriumist, nõuab miinus kolmest SKT-protsendist suuremat eelarveülejääki.

irw, kaarel, nagu oleks meilt, eestlastelt, midagi, mida võtta selle devalveerimisega? devalveerimine on siiani üks täiesti teostatav variant.