Hoiuste maksustamine paneks raha liikuma

 Eesti kommertspankades on praegu (30. märtsi seisuga) 79  (+70 miljardit käiberaha) miljardi krooni eest hoiuseid. Sadadel tuhandetel kontodel lebavat raha on rohkem kui kolmandik Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kas selle raha saaks tuua Eesti majandusse, tarbimisse ja investeeringutesse?

Klassikaline säästude investeeringuteks, laenudeks ja tarbimiseks konverteerimise meetod on intressimäärade langetamine. Euroopa keskpank on alandanud euribori 1,25%-ni, USA Föderaalreserv ja Inglise keskpank oma vastavad intressimäärad lausa nulli ligidale. Enam allapoole justkui minna ei saaks. Ometi raha veel tarbimisse ei liigu ja isegi keskpankurid (nagu ECB Jean-Claude Trichet) kurdavad üleliigse rahakogumise, sisuliselt säästmise üle.

Esmaspäevane Financial Times kirjutas, et Föderaalreservi äsjase uuringu järgi peaksid intressimäärad USA-s praegu olema umbes –5%. Sisuliselt tähendaks see, et kui laenad pangast 100 krooni, pead tagasi maksma 95 krooni.

Intressid negatiivseks

Poolteist nädalat tagasi tegi Harvardi ülikooli majandusprofessor ja George Bushi nõunik Gregory Mankiw ajalehes New York Times aga just sellise üleskutse, et Föderaalreserv peaks muutma intressid negatiivseks. Mankiw tõdeb küll, et kui intressimäär on negatiivne, ei taheta laenu anda. Lahenduseks võiks olla see, et raha hoiustamine ja säästmine oleks veelgi kahjulikum. Mankiw lasi lendu mõtte: mis juhtuks, kui Föderaalreserv ühel päeval teataks, et aasta pärast ta otsustab, et rahatähed, mille seerianumber lõpeb näiteks 4-ga (konkreetne number otsustataks loosi teel), kaotavad kehtivuse? Sisuliselt oleks tegemist –10%-se intressimääraga. See käik annaks Föderaalreservile võimaluse tuua intressimäärad näiteks –3%-ni ja laenu antaks hea meelega, sest parem on ju kaotada 3% kui 10%.

Loomulikult oli idee esitatud mõningase irooniaga ja Mankiw möönis isegi, et osa ettepanekust on panna asja üle mõtlema. Mida teha siis, kui klassikalised monetaarvõtted ei anna tulemust? Praegu on just selline aeg.

Miinusintresside idee pole uus

•• Juba 19. sajandil arutati hoiuste maksustamist. Ka John Maynard Keynes mõtiskles, kuidas maksustada raha ja keerata intressimäärad negatiivsemaks.

•• Viimati Nobeli preemia saanud majandusteadlane Paul Krugman kirjutas kümme aastat tagasi Jaapani kohta, et Jaapani keskpank peaks suutma luua negatiivseid reaalintressimäärasid.

•• Jaapani majandusstagnatsiooni kontekstis on arutatud igasuguseid ideid. Näiteks rahatähtede perioodilist väikese tasu eest tembeldamist, milleta need kaotaksid kehtivuse. Või tehnoloogia arenedes rahatähtede varustamist triipkoodidega, nii et raha, mis ringleb tarbimises ja läbib lugejaid, kasvataks oma väärtust, mitteringlev vastupidi langetaks.