Suurte kommertspankade kõrval tegutsevad Eestis jõuliselt ka kodumaisel kapitalil põhinevad hoiu-laenuühistud (HLÜ) ehk ühistulised rahaasutused, mille eesmärk on pakkuda oma liikmetele hoiustamis- ja laenamisvõimalusi. Kõige rohkem, 366 inimese võrra suurenes eelmisel aastal Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete arv. Kõigi HLÜ-de peale kokku kasvas liikmete arv üle poole tuhande inimese võrra.

Vaadates ühistute pakutavaid hoiuse- või tarbimislaenude intressimäärasid, ei pea liikmeks astumise põhjust pikalt otsima. Näiteks Tartu HLÜ-s on tähtajalise hoiuse aastane intressitulu seitse protsenti (sellelt tuleb küll maksta ka tulumaks, netointress on seega 5,53%) ja lühiajaliste tarbimislaenude intressimäärad kõiguvad 12–18% vahel. Need arvud, aga eriti just hoiuseintressi väga kõrge protsent võrreldes pankadega, kus intressitulu kõigub nulli piiril, panevad inimesi oma raha viima kodumaisesse ettevõtmisse.

Ent sellise rahapaigutuse puhul peab arvestama ka riskidega. Nii finantsinspektsioon (FI) kui ka tarbijakaitseamet rõhutasid Eesti Päevalehele, et kui hoiustamisega tegelevatele kommertspankadele on seatud karmid kapitalinõuded ja hoiustele seatud ka tagatisfond, siis HLÜ-de puhul on sisuliselt tegemist eraettevõtlusega, milles osalejad ise otsustavad oma riskide üle ja kannavad ka ise vastutust.

„Ma ei saa soovitada, kas eelistada üht või teist, aga inimene peab kaaluma, kui suur on tema riskitaluvus. See ei tähenda aga, et HLÜ-d on eriliselt kõrge riskiastmega, vaid pigem on küsimus ühistu juhatuse, nõukogu ja teiste liikmete usaldusväärsuses ning veendumuses, et nad teevad õigeid otsuseid,” ütles tarbijakaitseameti finantsteenuste talituse juhataja Keit Hints.

Hoiused pole tagatud

„Erinevalt pankadest ei kuulu hoiu-laenuühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla. Hoiustaja jaoks on kõige olulisem kindlasti see, et tagatisfond ei taga hoiu-laenuühistutes olevaid hoiuseid,” täiendas FI kommunikatsioonijuht Malle Aleksius. Eestis tegutsevad suuremad pangad Swedbank ja SEB suhtuvad ühistute edenemisse leigelt, nentides, et kui hoiuste tootlus on väike, otsivadki inimesed võimalusi, kus raha võiks rohkem tagasi teenida. Samal ajal tuleb arvestada, et nagu raha paigutamise puhul ikka, on tootlus ja risk omavahel seotud.

Tartu HLÜ juhatuse esimees Andro Roos põhjendas liikmete arvu suurenemist sellega, et kui kommertspangad viivad meie kodanike ja ettevõtete hoiused ja pensionifondid välismaale – kas kasumina vähestele pangaomanikele või investeeringutena –, siis HLÜ jätab raha kodumaale.

„Välismaine ettevõtlus eesotsas pankade õitsenguga raha kodumaale ei jäta ning üha rohkematele see olukord ei meeldi. Seetõttu asutaksegi läbi hoiu-laenuühistute iseendid ja oma kaasmaalasi aitama,” ütles Roos. Ta lisas, et nende pakutavad tarbijasõbralikud intressimäärad tulenevad lihtsalt sellest, et HLÜ-d ei võta erinevalt pankadest liigkasu, sest kui pangad saavad Euroopa Keskpangalt laenu nullilähedase intressiga, on tarbimislaenude intress ikka kuni 22% ja ettevõtluslaenude puhul keskmiselt 8%. „See on liigkasuvõtmine, kui laenad raha sisse sisuliselt tasuta, aga väljalaenamise eest küsid suurt tasu. Pankade hoiuseintressimäärad on aga see-eest väga madalad. Seega läheb kogu tulu pangaomanikele ning hoiustajad saavad oma säästudelt vaid pisku.”

Roosi sõnul moodustavadki Tartu Hoiu-laenuühistu laenumahu peamiselt väikeettevõtjate laenud keskmiselt 20 000–30 000 euro suuruses, eraisikutele antakse laenu enamasti 500–3000 euro kaupa. „Pangad ei võta sageli väikeettevõtteid jutulegi, kes ometi on paljudele Eesti inimestele tööandjaks, tegelevad tootmisega ja sageli toovad läbi ekspordi ka raha riiki. Meie oleme aga just huvitatud kodumaiste ettevõtete finantseerimisest, sest nemad on pikas perspektiivis riigi majanduse ainus toimiv tugisammas,” põhjendas Roos.

KOMMENTAAR

Suurem tootlus tähendab suuremat riski

Erki Kert, investeerimisekspert

Hoiu-laenuühistutega liitub järjest rohkem inimesi, kuid liikmete arv absoluutarvudes on ikkagi imeväike ega moodusta pangaklientide koguarvust isegi poolt protsenti. Seega on finantsturu mõttes tegemist väga vähetähtsa trendiga.

Eks osalt võivad HLÜ-d peibutada kõrgemate hoiuseintressidega. Arvestades, et kommertspankades on intressitase väga madalaks vajunud, siis suurema tootluse otsinguil kaaluvad inimesed alternatiive. Üks võimalik alternatiiv ongi HLÜ-d. Samas on finantsmaailmas hästi tuntud tõde, et tasuta lõunaid ei ole olemas, ning tuleb arvestada, et suurema tootlusega kaasneb alati suurem risk.

Laenude osas on HLÜ-de klientideks tõenäoliselt tihti ettevõtted ja inimesed, kes nii-öelda tavapangast laenu ei saa. Kuna tegemist on riskantsema kliendigrupiga, siis on ka laenuintressid tavaliselt kõrgemad.