Heido Vitsur: konkurentsieelist meil enam ei ole

“Ilmselt on Eestile kõige suuremaks riskiks oht, et meil jääb domineerima seisukoht, mis alahindab väliskeskkonnas toimuvate muutuste ulatust ja iseloomu ning seetõttu jäädakse lootma, et mõne aja möödudes muutub väliskeskkond meie majanduse jaoks iseendast taas soodsaks," kirjutas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur Nordea panga online majandusajakirjas Majandaja.

Vitsuri sõnul loodetakse, et kriisijärgne maailm ei saa kuigivõrd erinema kriisieelsest ning et seetõttu ei tule meil hetkel peale avalike kulutuste kontrollimise suurt midagi teha.  "Paraku selline väliskeskkond, milles Eesti veel vähem kui kaks aastat tagasi elas, nähtavas tulevikus ilmselt ei taastu. Esiteks on odava ja üleküllase ning piiranguteta liikuva krediidi ajastu lõppenud ja saabunud võlgade tasumise aeg. See tähendab, et odava välisraha sissevoolule toetunud sisenõudlus ja selle poolt tekitatud töökohad Eestis enam endises mahus ei taastu,” ütles Vitsur.

Teiseks on tema sõnul ka välisturgudelt kadunud selle raha poolt tekitatud nõudluse maht ja struktuur mis samuti ei taastu endisel kujul. See tähendab omakorda välisnõudluse olulist muutumist mis nõuab meilt omakorda suutlikkust selliste muutustega kohaneda. Ei ole kahtlust, et otsustavaks saab selles kohanemisprotsessis see, kui dünaamiliseks ja kaasaegseks me oma kutsealase ettevalmistuse ja ümberõppe süsteemi suudame muuta.
Kolmandaks on Eesti majandus oma eelnevate aastate inflatsiooni ja praeguse naaber- ja konkurentmaade valuutade odavnemise tõttu kaotanud suure osa oma konkurentsivõimest.
“Tahame me seda tunnistada või mitte, aga meie konkurentsivõime on suurel määral baseerunud siiski kulueelisel ja seda meil enam ei ole. Lõpuks ei või me silmi kinni pigistada sellise asjaolu ees, et hetkel on üle kogu maailma toimumas majanduste teatav enestesse sulgumine. Varjatud püüd selle abil oma siseprobleeme hõlpsamalt lahendada," rääkis Vitsur.
Vitsur lisas, et Eestis ei peeta vajalikuks neile isegi meie nappide võimaluste piires reageerida. Samal ajal kui enamikes riikides rakendatakse juba möödunud aasta teisest poolest alates üha uusi toetusprogramme, siis Eesti ettevõtted peavad halvenenud konjunktuuri ja suurenenud konkurentsi tingimustes tulema toime üksnes omal jõul.
"Halvimaks näiteks on siin vastutustundetu viivitamine majandusministeeriumi ja Kredexi abipaketi rakendamisega. Sel ajal kui eranditult kõik OECD maad ja rahvusvahelised finants- ja majandusorganisatsioonid on juba kuid tagasi tunnistanud, et ilma valitsuse sekkumiseta turgudel normaalne olukord ei taastu ning rakendanud meetmeid tekkinud kahjude korvamiseks ning usalduse taastamiseks panganduses ei ole Eesti suutnud oma ainukest abipaketti käiku anda kuigi Eesti kuulub nende maade hulka keda kriis kõige enne ja kõige tugevamalt on tabanud,” ütles ta.