Göran Lind, Riksbanki juhatuse nõunik: Devalveerimine pakub ajutist kergendust

"Kui vaadata Rootsit sellest perioodist", siis sel ajal sai Rootsi üheks maailma rikkaimaks riigiks ja püsib sellena siiamaani. Kui devalveerimist viidi läbi lausa 3 korda, siis pidi see ikka üks hea meetod olema, kui riik rikastus. Görani jutt aga on mõõdukalt meie devalveerimise vastane, sest Göran räägib ainsate tõeliste devalveerimises kaotajate eest (nagu ka meie äraostatavad riigijuhid) - Rootsi suurpankade eest. Devalveerimine Eestis on valus neile ja ainult neile põhimõtteliselt. Nüüd Eesti inimestel on valik, kas päästa oma majandus või süüa Rootsi pankade kasumi nimel muru.

Meenutan kõigile võlgnikele, et devalveerimisega devalveeritakse teie kroonides võetud laenud - te maksate vähem tagasi. Siit ka pankade lobbi devalveerimise vastu.

kas mitte pole see vastupidi- pangad on end kindlustanud devalveerimise vastu, ca 100 000 eluasemelaenu ju seotud euroga?

ei tea muud, kui et ülekaalukalt suurima paugu devalveerimisest saaksid meie Rootsi pangad. Rootsis on lausa kriisikava selleks puhuks välja mõeldud, kui devalveerimiskahjud baltikumist tulevad. on alust kahtlustada, et meie ajakirjanduse ja poliitikute aktiivne deflatsiooni-plära ja devalveerimise vastasus on tingitud massiivsest pankade lobbyst.
devalveerimine on üldse selline asi, mis toob kasu kokkuvõttes hästi paljudele, aga kahju paarile vaid limonäärile. kui see tõde mõne ausama ajakirjanikuni jõuab, siis on lootust et massilist tööpuudust ikka välditakse

Rootslastel kulus kolm devalveerimist, et aru saada senise kursi mõttetusest. Ehk suudame paremini 0 korraga ja liigume kohe lahenduse poole... võlaprobleemi ei lahenda suurema võlaga!

"liigume kohe lahenduse poole" vot see on hüva nõu. ja mis võlast sa mõmised? vastupidi -võlad vähenevad devalveerimisega, see on üks põhipointe asjal

tegelt võlad jäävad võlgadeks- nii deflatsiooni kui krooni vabakslaskmisega. selles mõttes on mõhil õigus, et solidaarsem oleks devalveerimine.
vaesed kodulaenajad, eriti kes tipust ostsid, kannatavad mõlematpidi.
pank on ses suhtes muretu, küll ta näeb et devalveerimine toob ropsuga hulga katteta kinnisvara bilanssi ja ta ei mõista sellega midagi peale hakata.
praegust varianti kasutades pole see see nii järsk, kuid lõpeb lihtinimesele sama halvasti ehk lõputu õudus.
igatepidi kehv.
paremaks läheks aint siis kui võetaks ette radikaalseid poliitilisi otsuseid.

kes olen olnud kogu aeg nii vaene, et pole isegi võlga teinud? Kummal juhul need inimesed, kel võlakoormat seljas pole, rohkem kaotavad?

sellesse ühiskonnakihti, mis mitte kedagi ei huvita ja uuri ise, mis su sentidest järele jääb!

Ei ole nagu näha, et Rootsi devalveerimistega midagi kaotas, sai hoopis maailma j6ukamate hulka.

Rootslased kardavad oma pankade pärast aga ise nad riski v6tsid ja kiirustasid yksteise v6idu turgu haarama. Ega meie selles syydi pole, peame vaatama kuidas ise hakkama saame. Nii et ei v6taks nyyd Swedi ega SEB-i enda rahvuslikuks sydamemureks. Pole ka ei Swed ega SEB oma sydant valutanud, et nad on niigi väikese sissetulekutega eestlastele kehtestanud mitu korda k6rgemad teenustasud. Rootsis on nende samade pankade teenustasud ikka päris mitu korda väiksemad kui Eestis.

„"Kui vaadata Rootsit sellest perioodist", siis sel ajal sai Rootsi üheks maailma rikkaimaks riigiks ja püsib sellena siiamaani.“

Rootsi rikkus tõusis kuni 70ndate alguseni. Sellest ajast alates on Rootsi rikkuse edetabelites tasapisi allapoole langenud.

internet on ikka tore asi, iga toru ei saa sõnu loopida:
http://www.ekonomifakta.se/en/Facts_and...
2007. aastal siis maailmas kümnendaks "vajunud". see pole muidugi viies koht nagu EKP instruktori unenägudes, aga selle eest reaalsus, mitte möga.
vastamata on endiselt küsimus, miks rootslased ikkagi nii "vastutustundetu", nagu ametnik T-H Ilves ütleb, asja ette võtsid ja miks nende majandus kokku ei kukkunud selle tagajärjel?

Kui möh hakkab väitma, et midagi on eestile kasulik, siis see teeb väga ettevaatlikuks.

möh:ja mis võlast sa mõmised? vastupidi -võlad vähenevad devalveerimisega, see on üks põhipointe asjal.

Küsimus möhile: kui suur on 100 000 EUR võlg kroonides enne ja pärast 30% devalveerimist?

aga kui suur on 100 000 kroonine võlg eurodes enne ja pärast devallveerimist? kumbasid on rohkem, kas eurosid laenanuid või kroone laenanuid? ikka jänni jääd siin, sul pole ainsatki arukat argumenti devalveerimise vastu, kuna su hoiakud kasvavad välja mitte Eesti, vaid oma isiklikust kassinahksest rahataskust. timukas kaitseks ka surmanuhtlust kui poomise eest hästi makstakse

Devalveerimise puhul rootsi pankade pärat ei maksa muretseda. Nemad on siia raha laenanud eurodes ja saavad oma eurod ikka kätte, odava kinnisvara veel kauba peale.
Küll aga toob devalvatsioon kaasa kiire inflatsiooni, mis omakorda viib uue devalveerimiseni. Nagu Rootsis juhtus. Ja sellest spiraalist on väga raske välja tulla.

Muide, enamus kodulane peaks olema eurodes. Ja kroonilaenudel on enamusel minu teada lepingus punkt mis seob krooni euroga, sama autoliisingutel. St krooni kursi muutumisel arvutatakse võlasumma uuesti ringi.

meenutan et kaks hiigelpanka ongi rootsi pangad. inflatsioonijutt võib olla õige, paralleel rootsiga on p.rsest tõmmatud, sest rootsil on pärast devalveerimisi täiesti normaalselt läinud, aga üht asja ei taha devalveerimisvastased millegipärast sugugi mainida - see vahend piirab kindlasti tööpuudust. inimesed ei kujuta vist hästi ette mis asi on tööpuudus, kui see on tõeliselt massiline. kui see on teie arvates OK, siis jumal teiega. töötud ei maksa ka laene tagasi, töötud ei osta ka kaupu, töötud teevad meeleheitlikke tegusid riigis, kus nende toetuseks midagi asjalikku loodud ei ole. ebameeldiv on jälgida kõrvalt kuidas käib kampaania järjekordse riigile kasuliku asja vastu, nagu see reformierakonna valitsemise ajal normiks on saanud. millega see kalapilguline EKP instruktor neid ära nõiub, ei tea. tal pole ühtki saavutust ette näidata, mis usaldust võiks äratada