FT: Läti ja Eesti majandusseis paraneb

Briti rahvusvaheline majandusleht Financial Times kirjutab täna teise kvartali tulemustele viidates, et erinevalt Leedust olid Eesti ja Läti tulemused lootustandvad, kuna sisemajanduse kogutoodangu kvartaalne kahanemine oli teises kvartalis väiksem kui eelneval kolmel kuul.

Paranev kvartaalne trend toetas nende seisukohti, kes usuvad, et Euroopa Liidu siseselt enim kannatanud Balti majandused on jõudnud põhja.

Teised viitavad Leedu halvenevale seisule ja Eesti aastapõhise SKP languse suurenemisele ning hoiatavad, et liiga vara on veel öelda, et midagi on piirkonnas paremuse suunas liikuma hakanud.

Üleilmne majanduskriis tõi rambivalgusesse tillukeste Balti riikide majandused, kuna pärast kiireid kasvuaastaid sukeldusid nende riikide laenudega üles köetud majandused nina ees põhja, kirjutab ajaleht.

Riikide hädad on pälvinud tähelepanu, kuna nad on strateegiliselt olulised Euroopa Liitu astunud endised Nõukogude Liidu liikmesriigid. Samuti on räägitud Põhjamaade pankadest, kes on haavatavad tänud Balti võlale.

7,5 miljardi euro (117,3 miljardit krooni) suuruse abipaketiga eelmisel aastal nõustunud Läti pidi teises kvartalis leppima eelnenud kvartaliga võrreldes 1,6 protsendi suuruse SKP langusega. Kvartal varem oli langus 11 protsenti.

Samal ajal kui Läti näitas stabiliseerumise märke, on Leedu olukord läinud halvemaks ning see suurendab muret, et Leedu võib olla sunnitud IMF-ilt abi otsima. Leedu uus president Dalia Grybauskaite ütles aga eile, et Leedu pöördub IMF-i poole vaid siis, kui olukord muutub "kriitiliseks".

Presidendi sõnul loodab riik euroga ühineda 2015. aastal ning seda hoolimata sellest, prognooside järgi ootab riiki sel aastal ees kaheksa protsendi suurune eelarvedefitsiit.

Kõigi Balti riikide valuutad on jätkuvalt seotud euroga, kuigi püsivad spekulatsioonid, et riigid võivad olla sunnitud oma raha devalveerima.