Fotod: piimasõja jätkumise korral lubavad põllumehed karme võtteid

"Läbi odava piimahinna oleme kasvatanud piimatootjate käibeid,Kogu hinnalangus on tulnud Prisma kasumi arvelt," sõnas Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen. "

mida krdit?! tahaks teada kui suur see marginaal neil piimale siis oli??!!
Pole vaja ikka tarnijate käsi väänates hindu lõpmatuseni alla taguda! sellega tõmmatakse tõepoolest põllumehelt tool alt ära.
Oleks hea õppetund nendele Prismadele, Rimidele ja maximatele kui põllumehed neid täiega boikottima hakkaksid ning töötlejatel ei lubaks neile piima/liha edasi müüa!

seadus ju ei keela sõnnikut siseruumidesse visata

"Põllumeeste tipptehnoloogial põhinev sõnnikulaotamistehnika võimaldab “kopsurohu” suunata kuni 50 meetri kaugusele, ka siseruumidesse," hoiatasid põllumehed." seda kindlasti - kui see "tipptehnoloogia" maanteedel liigub, on ka vahel virtsarada taga...

oleks ikka huvitav, kui tarbijad ja kaupmehed protestimärgiks samuti "karme meetmeid" rakendaks ja põllumeeste kodud ja majaesised tipptehnoloogiat kasutamata täis roojaks. mingi kaubanduskoda või tarbijate ühendus võiks asja päevakorda võtta. vähemalt hoiatava kavana...
üsna jobulik surveplaan. et kui meie kaupa meie määratud hinnaga ei osta, siis te alles saate. midagi sarnast teistelt eestimaisetelt (normaalsetelt) tootjatelt ju ei oota, näiteks võiksid õlletootjad oma laga tänavatele pritsida või mööblitööstus saepuru mööda ilma laiali puistata. hea, et meil veel tuumajaama pole - äkki tuleks energeetikutele pähe elektrihinna tõstmiseks tuumajäätmete laialipaiskamisega ähvardada. või äkki sellepärast just ei olegi?

põllumeestele ei ole veel kohale jõudnud, et meil nüüd ka kapitalism. turg määrab hinna ja müüb sellele, kes rohkem maksab. ostetakse aga ikka võimalikult soodsalt.
sitaloopimisega võib põhja-koreasse kolida...

Tegemist oli lihtsalt valimiskampaaniaga. Pärast kõülavahel hea rusikaga vastu rindu taguda et küll me neile põtradele näitasime! Telepurgis ja saitungis kah näod kenasti sees.
Kulla põllumehed, organiseeruge, tehke ühistud, tootke juustu, võid, jogurtit ja pange või Amway-tüüpi võrkkaubandus käima aga ärge rippuge kokkuostjate lõa otsas. Saan aru küll et Teie jaoks on oluline toota kuid kaup omanad väärtuse alles siis kui keegi on selle eest maksnud.

Läbi selliste boikottide võid lõpuks kodumaisest piimast ja muust suu puhtaks pühkida(piimatootja pakib ennast kokku) ja edaspidi jood neuroopa piima, mida see endast kujutab ja kuidas see su psüühikale mõjub, sa ei taha teada.

Kui väiketootjad ühineksid, lepiksid asjas kokku ja korraldaksid ühe korraliku aia ja põllumajandussaaduste turu(isegi kui see käiks vastu igasuguseid neuronorme) siis oleks siin kohal võimetu isegi impeeriumi surveaparaat. Ühte inimest karistada ja survestada on lihtne, tuhandet väga raske, ning kümmet tuhandet võimatu. Sellest tulebki tulevikus lähtuda. Lõppkokkuvõttes võidame kõik, müstilise ja anonüümse "kellegi" kaotus, kusagil kaugel, peaks kõiki külmaks jätma ja põhjusega.

Prismas võis piima läbimüük küll kasvada, aga küsimus on .. mille arvelt?
Teistes kettides müügiloleva normaalhinnaga piima, tetrapakendis piima jne arvelt??
Ma väga kahtlen, et piima kui toote tarbimine kasvas tänu hinnalangusele.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõudmiste rakendamine ja OECD riikidest liberaalsem ja suuresti läbimõtlematu põllumajanduspoliitika põhjustas põllumajanduse varjatud maksustamise ja põllumajandustootjate ulatusliku vaesumise.
Põllumajanduse taandarengu põhjuseks ei ole madal efektiivsus või konkurentsivõimetus, vaid siseturu riiklik reguleerimatus (kaitsmatus) ja ebaaus kaubandus.

Eesti väliskaubanduse puudujääk EL-iga moodustas 2000. aastal põllumajandussaaduste osas ligi 6,0 mld krooni. Seeläbi on Eesti põllumajanduses kaotatud vähemalt 100 000 töökohta. Tavaliselt katavad õigusriigid oma otsustega põhjustatud majanduskahjud riigieelarvest, meil nii ei toimitud.

1990. aastal oli põllumajanduses hõivatud 136 800 inimest, 2000. aastal tegeles selles sektoris aga ainult 31 500 töötajat, mis moodustas 18% maal hõivatutest ning ainult 5,1% kogu riigi töötajate arvust. Kui 1991. aastal oli maal 2,9 tuhat töötut, siis 2000 ja 2001,2009 aastatel juba vastavalt 28,5 ,27,7,54,9 tuhat.

Eesti põllumajanduses hõivatud inimeste arv (arvestades elanike arvu ja põllumaa suhet) on 3,5 korda väiksem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti põllumajanduse tööhõive - 5,1% kogu hõivest on võrreldav EL omaga, kuid meil on põllumaad ühe elaniku kohta 0,7 ha, Euroopa Liidus aga 0,2 ha.

EL toetab põllumajandustootjaid keskmiselt üle 40% tootmiskuludest. Eesti on nõustunud WTO liitumislepingus hoidma riiklikke toetusi maksimaalselt 10% tasemel tootmiskuludest. Seetõttu, et konkureerida El-i toodetega peab Eesti põllumajandus olema vähemalt kolmandiku võrra efektiivsem. WTO leppesse 1999. aastal jättis Eesti kirjutamata punkti, mis oleks jätnud Eestile võimaluse ka vabakaubandusriikide suhtes rakendada regulaarseid ja tasakaalustavaid tolle ja eksporditoetusi.Miks.

Selleks on vaja riigi abi, mis võimaldaks kõrvaldada kas või osaliselt need suured kahjud, mida põllumajandus saab seoses töötamisega riigi poolt kujundatud ebavõrdsetes tingimustes.
Põllumajanduse subsideerimist alustati Eestis 1994. aastal, otsetoetusi rakendati esimest korda 1998. aastal. 1997. aastal moodustasid põllumajanduslikud toetused riigieelarvest 3,9% ja 1998. aastaks tõusis toetuste osakaal koos täiendava hüvitusega ilmastikust põhjendatud kahjude eest 5,1%-ni ning 1999. aastal oli toetus (259 mln. krooni) tagasi 1997. aasta tasemel (3,9%). 2000. aastal maksti põllumajandustootjatele 240 ja 2001. aastal 235 miljonit krooni otsetoetust aga 2009 -0 krooni otsetoetust.

Maksuameti andmetel oli 01.01.2009. aasta seisuga pankrotistunud 365 põllumajandusettevõtet ja nende maksuvõlg oli kokku 684 mln krooni. 31.12.2009. aasta seisuga oli pankrotistunud 603 ettevõtet ja nende maksuvõlg oli kokku 898,8 mln krooni.

Omalt pooolt on panus see, et oktoobri lõpuni enam Prisma kauplusi ei külasta. Lasnamäel on Citymarket üle tee, kaugele minna pole vaja.

See minu poolt Prismasse jäetav 500-800 krooni nädalas on muidugi väike raha, aga asi seegi. Ehk leidub teisigi, kes sama teevad. Kui selliseid inimesi on tuhandeid (no unistada ju ikka võib:-)) siis annaks see ka tulemust.

USA-s oon taolise aktsiooni sihtmärgiks saanud kauplused ja teenindusettevõtted väga kehvas seisus, sealne tarbija teab oma õigusi ja tunnetab ka oma jõudu. Kui 70-80 % tavakülastajatest valib oma ostude sooritamise kohaks konkurendi poe, siis on põlu alla sattunul mille üle mõelda ja vajalikke korrektiive teha.

2009. aasta keskel oli 7117 maksuvõlglasest ettevõtet ja talu koguvõlgnevusega 2miljardit 347,5 mln krooni. 2001. aasta vastavad näitajad olid 868 ja 319,9. 20% maksuvõlglaste võlg moodustas 93% kogu maksuvõlgadest ja nad on potentsiaalsed pankrotistujad. Praeguse Ansipi põllumajandus- poliitika on halvendanud järsult maapiirkonna sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

kui piimajoomine psüühikale mõjub, siis on asi selge - peale eestlaste ju kõik eurooplased peast segi...

unistada ikka võid...ja sinu panus piimakombinaatide ja citymarketi rahakotti on määratu...

See et seaduste nime all on mingi "ümarlaud", mille raames annab nagu käkitegu iga ohvri süüliseks nämmutada, see ongi meie NOKIA. Tore, et see probleem nii suurelt ka päevakorda on kerkinud! Kellegi naaber keeras vee kinni ja teha pole midagi, kraan ju sitapea valduses, ja polits ei tee midagi, sest JU NAABRITE OMAVAHELINE TSIVIILASI. Ainult et tsiviilasju peaks ju tsiviliseeritult ka lahendatama, aga mitte nii et kui tahan keeran sul vee- või õhukraanid kinni kui sa mulle äkki ja ühel päeval enam ei meeldi, ja sitakraanid lahti, muidugi... Matside ja köögitüdrukute värk ruulib.

Oleks vaja survestada ka kokkuostjaid. Auto tulles piim maha valada vms.
Muidugi tuleks enne selgeks teha, millised lepingud on sõlmitud kokkuostjatega. Kui hind ja eriti kogused on mingil kombel fikseeritud, siis tuleks lepingut järgida. Samas tuleks vaaata, mismoodi saaks lepingut muuta ilma, et põllumees peaks kahju kannatama.
Piima kokkuostuhind peab tõusma. Kasvõi riigi sekkumise abil.

karmid võtted ? kallate 2 l rohkem piima maha, kolhoosnikud jäävad kolhoosnikeks

tegelikult peaks Eesti riik regureerima piima-kokkuostuhinda nagu muudes EL-riikides

Ilma piimatoodeteta võib ka vahepeal täitsa rahulikult hakkama saada. Võin ka lääne piima juua. Igatahes kui minu õupeale tullakse essu loopima, võib oodata sinist silma ja piimajoomise boikotti.

Uskuge või ärge uskuge, aga kui tarbija vihastab, siis see on tappev. Kui piimaäri ei tööta, otsige mingi uus valdkond, kus pappi kokku lüüa. Normaalsed firmad lähevad piima peal mahepõllundusele ja hõõruvad varsti rõõmsalt papirulli varrukas.

Ma tõesti siiralt loodan, et neile peale ei hakata maksma. Siis hangivad ainult karja juurde ja pinisevad/nõuavad rohkem.

Jama! Müügu oma piim otse inimestele ja asi vask!

Laisaarele suur tänu õppetunni eest!!!
Väga asjalik ülevaade kapitalistliku korra "eelistest" ja "vabaturu" majanduse "kosutavast" mõjust eesti rahvale.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ekspert Roger Norton iseloomustas seda nii: "Raske on leida teist riiki kui Eesti Vabariik, kes oleks loonud sellise makromajanduse ja kaubanduspoliitika, mis oli tõeliseks katsumuseks põllumeestele nende majanduslikuks ellujäämiseks".Need kaks seltsimeest on vist mõlemad kommunistid?