Firmade ajutöö käivitamiseks kulub miljoneid kroone

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) soovib järgneval kahel aastal jagada 22 miljonit krooni projektidele, mis aitavad ettevõtetel ja arvamusliidritel mõista, et innovatsioon ei teki õhust ja armastusest ning et see on majanduskasvu üks võtmetegur.

Miljonid jagatakse innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Raha saavad programmi ulatuses taotleda juriidilised isikud, sihtasutused, mittetulundusühingud ja riigiasutused tegevusteks, mis suunavad inimesi innovatsiooni tähtsustama. Seda saab teha näiteks näituste või seminaride korraldamisega.

Küsimusele, mis on innovatsioon, vastas pehmeid helkureid tootva osaühingu Heatuju Maaletooja omanik Karoli Hindriks, et tegemist on inimese võimega leida uusi lahendusi, mis ei pruugi olla tavapärased, kuid teevad elu lihtsamaks.

“Tootmise poolelt on innovatsioon kindlasti seotud ettevõtte efektiivsuse kasvuga. Eesmärk on kvaliteetsem lõpptoode väiksemate kulutustega,” märkis Hindriks.

Oluline konkurents

“Samas, efektiivsusest veelgi tähtsam on konkurents. Kui suudad välja mõelda uuendusliku toote või lahenduse, saad luua väikese monopoli,” lisas ta.

Suur osa Eesti ettevõtjatest on Hindriksi hinnangul nn vana kooli ettevõtjad – vanasti ei olnud innovatsiooni vaja. “Sellist suhtumist on kahjuks veel üsna palju,” ütles ta.

Suhtumisest on aga tema arvates olulisem märksa praktilisem probleem – ettevõtetel on tihti raskusi oma idee patenteerimisega.

“Kui inimene midagi leiutab, peab ta saama oma leiutise kaitsmiseks patendiametist väärt nõu. Ka mina oleksin võinud oma pehme helkuri idee märksa põhjalikumalt kaitse alla võtta,” ütles ta.

Hindriks pidas problemaatiliseks ka olukorda, kus EAS jagab küll toetusi, kuid patendi taotlemiseks stardiabi ei anta. “Põhivara – seadmete ja masinate soetamiseks saab toetust, kuid patendi soetamiseks, mis on ettevõtjale ehk üks olulisemaid varasid, toetust ei saa,” märkis ta.

Heatuju Maaletooja toodab pehmeid helkureid nii Eesti turule kui ka ekspordiks – näiteks Saksamaa turule. “Hetkel on nõudlus nii suur, et ei jõua nii palju toota,” ütles Hindriks.

Innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks vajalikust 22 miljonit kroonist tuleb 75 protsenti Euroopa Liidu tõukefondide rahast, ülejäänu aga riigieelarvest. Innovatsiooniteadlikkuse tõstmisega on lisaks EAS-ile tegelenud ka Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK), Eesti Tuleviku-uuringute Instituut (ETI) ja Poliitikauuringute Keskus Praxis (PRAXIS).

Vägisi innovatsiooni järele

Toivo Tänavsuu, reporter

Keeruka nimega innovatsiooniteadlikkuse programm jätab mulje, nagu tahaks riik ettevõtjatele öelda: "Mõelge rohkem!" Programmi rahaga toetatakse neid nutikaid, kes suudavad välja pakkuda ideid, kuidas seda sõnumit ettevõtjatele edastada.

Mina ei tahaks uskuda, et Eestis on mõni ettevõtja, kes suudab käia ringi kinniste silmadega ning lülitab oma aju teadlikult päevaks välja, et sinna ometi mõni hea idee ei tekiks. Ka ei usu ma, et mõni ettevõte jätaks põhimõtteliselt oma tootmise või toote arendamata, kuigi tal on selleks hea plaan tagataskus.

Probleem on mujal. Ettevõtjat huvitab märksa rohkem tootearenduse praktiline kui emotsionaalne külg.