Firmad kaitsevad end devalveerimise vastu
Isegi kaitseväe poolt sokkide ostmiseks välja kuulutatud riigihange arvestab krooni võimaliku devalveerimisega.
„Tarnijad soovisid, et me kirjutaksime lepingus lahti, millistel alustel ja suhtega hinnaarvestus eurole üleminekul toimub,” ütles kaitseväe logistikakeskuse hangete osakonna juhataja asetäitja Urmas Roossaar. „Eesmärgiks oli tagada tarnijatele turvatunne, et nii euro tulekul kui ka võimaliku krooni kursi muutuse korral saavad nad oma raha vastavalt lepingus toodud väärtusele.”
Kaitsevägi lisas devalveerimisvõimalusele viitava punkti oma hanketingimustesse juba eelmisel aastal.
Kehtiva vahetuskursi põlistamine on levinud ennekõike kinnisvaraäris, kus üürileandjad on ennast devalveerimise vastu kaitsnud büroode, kaubanduspindade ja eluasemete üürilepingutega. Enamasti sõnastatakse nn sissetulekute kaitsepunkt nii, et üürileandja saab pärast eurole üleminekut eurodes samasuguse summa, nagu ta oleks saanud praegu.
„Keegi ei nimeta otse devalveerimist, kuid lepingud on sõnastatud nii, et krooni kursi langedes arvestatakse makseid edasi praegu kehtiva kursi järgi,” ütles Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman. „Kinnisvaraomanik, kes on investeerinud sadu miljoneid kroone ja teenib raha tagasi üürilepingutega, ei saa endale võimaliku devalveerimisega kaotust lubada.”
Kokkulepe eurodes
Tallinna südalinna silmapaistvaimat uusarendust haldav Rotermann City OÜ kindlustab ennast devalveerimise vastu, üürides ruume välja üksnes euro alusel. „Meie lepime üürnikuga hinna kokku eurodes ja lisame lepingusse, et maksmine toimub kuni euro tulekuni praeguse kursi järgi,” ütles ettevõtte müügijuht Tiina-Piret Peegel.
Rahandusministeeriumi kinnitusel pole ennast devalveerimise vastu tarvis kaitsta, sest krooni kurss eurole üleminekul ei muutu. „Kui tegemist pole just rahvusvahelise tehinguga, siis minu arvates on devalveerimisvastaste punktide lepingutesse kirjutamise puhul tegemist lapsikusega,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Krooni devalveerumise võimalus võrdub nulliga, revalveerimise tõenäosus on väga väike.”
Vahetuskurss euro suhtes selgub juulis
•• Euroala rahandusministrid otsustavad tänavu 6. juulil, kas Eesti saab euro kasutusele võtta ja millise kursiga kroonid eurodeks vahetatakse.
•• Peaminister Andrus Ansip on kinnitanud, et krooni praegune vahetuskurss, 15,6466 euro suhtes ei muutu.
•• Rahandusminister Jürgen Ligi on lubanud kasutada vetoõigust, kui krooni devalveerimine peaks päevakorrale tõusma.
•• Devalveerimine tähendab koduvaluuta väärtuse vähendamist teiste valuutade suhtes. Seda kasutatakse tavaliselt riigi ekspordivõime suurendamiseks, sest tootmiseks tehtavad kulutused ja toodete hind väheneb võrreldes konkurentidega.
•• Devalveerimise ergutav mõju majandusele on lühiajaline, sest kaupade ja teenuste kallinemine tasandab selle mõne kuuga.
Euroalas kardetava inflatsiooni ärahoidmine on üks põhilisi argumente krooni devalveerimise vastu eurole üleminekul.
•• Kaitseväe riigihanke teatesse lisatud krooni devalveerimist käsitlev punkt on erand, enamasti puudutatakse eurole üleminekuga kaasnevaid asjaolusid lepingutes.
 |
  |
 |
